{"id":1073,"date":"2017-02-09T22:16:49","date_gmt":"2017-02-09T20:16:49","guid":{"rendered":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/?p=1073"},"modified":"2017-02-10T11:57:52","modified_gmt":"2017-02-10T09:57:52","slug":"milline-on-koige-kasulikum-joogipudel-nii-sulle-kui-keskkonnale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/milline-on-koige-kasulikum-joogipudel-nii-sulle-kui-keskkonnale\/","title":{"rendered":"Milline on k\u00f5ige kasulikum joogipudel nii sulle kui ka keskkonnale?"},"content":{"rendered":"

<\/b>Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Veevajadus on igal inimesel erinev ja vastupidiselt erinevatele soovitustele juua p\u00e4evas liiter kuni kaks vett, peaks vett tarbima siis, kui on janu. Organism kontrollib oma veega varustamist ise ja janutunne on selgeks indikaatoriks, et vett on liiga v\u00e4he. Samas ei ole meil alati kraani k\u00e4ep\u00e4rast, mist\u00f5ttu on maailmas hoogustunud pudelivee tarbimine. <\/span><\/p>\n

Pudelivee murekohad<\/b><\/p>\n

Kerge on haarata janukustutuseks pudel poeletilt, kuid \u00fchekordseks tarbimiseks m\u00f5eldud plastpakend rohelise m\u00f5tteviisiga kokku ei k\u00e4i. Iga p\u00e4ev visatakse \u00e4ra 60 miljonit plastpudelit ja ookeanist leitava pr\u00fcgi hulgas on need kolmandal kohal – pudelitest rohkem leitakse maailmamerest vaid suitsukonisid ja kommipabereid. Pr\u00fcgiprobleem pole aga plastpudelite suurim probleem, need v\u00f5ivad endast kujutada ohtu ka meie tervisele.<\/span><\/p>\n

\"nobottledwater\"<\/a>K\u00f5ige tavalisem plast, millest pudeleid tehakse, sisaldab kemikaali bisfenool A (BPA), mida seostatakse nii s\u00fcdamehaiguste, rasvumise, loodete arenguprobleemide kui ka v\u00e4higa. Tarbijate survel hakati valmistama BPA-vabasid tooteid, kuid neis on bisfenool A asendatud bisfenool S-ga, mis uuemate uuringute j\u00e4rgi v\u00f5ib samuti terviseh\u00e4dasid p\u00f5hjustada. P\u00f5hjaliku \u00fclevaate BPA-st ja ftalaatidest plastis annab ERM blogi<\/a><\/span>. <\/span><\/p>\n

Valikuid on palju<\/b><\/p>\n

K\u00f5igi eespool mainitud probleemide t\u00f5ttu on Eestiski kinnitanud kanda kampaania \u201cJoo kraanivett<\/a>\u201d<\/span>. Eestis on plastpudelite probleem heal tasemel oleva pandipakendite s\u00fcsteemi abiga v\u00e4iksem kui mujal, kuid alati on parem \u00fchekordset plasti kasutada v\u00f5imalikult v\u00e4he. Seega tekib k\u00fcsimus – millega kraanivett kaasa v\u00f5tta?<\/span><\/p>\n

Valikuid on palju, neist iga\u00fchel oma plussid ja miinused. Klaasi on kerge \u00fcmber t\u00f6\u00f6tada, aga klaaspudelid kipuvad purunema. Mitmekordselt kasutatavatest plastpudelitest lekivad joogivette BPA v\u00f5i BPS. Alumiiniumist joogipudelid on k\u00fcll kerged ja ei l\u00e4he katki, kuid toiduga kokku puutudes satuvad alumiinium\u00fchendid selle sisse ning sealt meie organismi, kus v\u00f5ivad kahjustada keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi, neere ja seedes\u00fcsteemi.<\/span><\/p>\n

\u00dcks levinud materjal, mis on tervisele t\u00e4iesti ohutu, on roostevaba teras. Sellest tehtud pudelid on kerged, samas v\u00e4ga vastupidavad. Roostevabast terasest pudelid ei vaja sisepinnale lisakihte ning neid on kerge puhastada. Bio4You valikus on n\u00fc\u00fcdsest kvaliteetsed roostevabast terasest pudelid<\/a> Hispaania firmalt Laken.<\/span><\/p>\n

\"laken<\/a><\/p>\n

Lakeni visioon ja ajalugu<\/b><\/p>\n

Lakeni visiooniks on v\u00f5imaldada k\u00f5igil inimestel tarbida v\u00e4rsket vett \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt – matkates, sportides, rannas ja muudel ettev\u00f5tmistel, nii t\u00f6\u00f6l kui vabal ajal. Nad soovivad leida iga inimese jaoks sobiva lahenduse, mis ei kahjustaks samal ajal meid \u00fcmbritsevat keskkonda. <\/span><\/p>\n

Roheline m\u00f5tteviis on valitsev nii tootmises kui ka pakendamises. Lakeni tegevjuht Udi Damari teatas hiljutises intervjuus, et nende eesm\u00e4rgiks on olla k\u00f5ige v\u00e4iksema s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljega firma, mis korduvkasutatavaid pudeleid toodab. Teistest tootjatest eristab Lakenit see, et pudelid valmistatakse Euroopas. Pika ajalooga tehas asub Hispaania kaguosas Murcias ja alustas tegevust juba 1912. aastal. <\/span><\/p>\n

Kogu tootmises on pandud r\u00f5hku keskkonnajalaj\u00e4lje v\u00e4hendamisele. Selleks v\u00e4hendatakse j\u00e4\u00e4tmete teket ja veekasutust, k\u00f5ik j\u00e4\u00e4kmaterjalid saadetakse taaskasutusse ning ka pudeleid endid on v\u00f5imalik uuesti t\u00f6\u00f6delda. Pudelite pakendamiseks kasutatakse v\u00f5imalikult v\u00e4he materjali, mis on omakorda p\u00e4rit taaskasutusest. Seet\u00f5ttu on Lakeni pudelite \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg v\u00e4iksem kui teistel, Hiinas toodetud pudelitel.<\/span><\/p>\n

Firma t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et k\u00f5ik \u00fchekordsest plastist pudelid asendataks korduvkasutatavate pudelitega. Selleks on nad palganud kuulsaid disainereid, et pudelid oleks lisaks muule ka pilkup\u00fc\u00fcdvad.<\/span><\/p>\n

Lai valik erineva suurusega pudeleid<\/b><\/p>\n

Bio4You valikus on Lakeni roostevabast terasest kitsa suuga termospudelid<\/a>. Neid on saadaval kolmes eri suuruses (350ml<\/a>, 500ml<\/a> ja 750ml<\/a>) ning mitmes eri v\u00e4rvitoonis. Pere pisematele on olemas pilkup\u00fc\u00fcdva disaini ja spordikorgiga lastepudelid<\/a> delfiini, maasika ja lehma pildiga. Tavalistele keeratava korgiga pudelitele saab juurde osta lekkekindla spordikorgi<\/a>, mis h\u00f5lbustab k\u00e4igu pealt joomist. Samuti on eraldi m\u00fc\u00fcgil keeratavad korgid<\/a>, mida on v\u00f5imalik osta lisaks laste pudelile v\u00f5i korgi kadumise korral.<\/span><\/p>\n

\"lakeni<\/a><\/p>\n

K\u00f5ik Lakeni pudelid on valmistatud kvaliteetsest toidukraadiga roostevabast terasest. Termospudelid hoiavad joogi kuumana kuni 12 tundi ja k\u00fclmana kuni 24 tundi, mist\u00f5ttu sobivad pudelid suurep\u00e4raselt Eesti heitlikku kliimasse. Meie t\u00f6\u00f6tajad on testinud neid nii kuumal suvel veepudelina kui ka niiskel ja sombusel talvel kuuma tee kaasa v\u00f5tmiseks – sobivad suurep\u00e4raselt m\u00f5lemaks. Erinevalt paljudest teistest roostevabast terasest pudelitest sobivad Lakeni pudelid ka gaasilistele jookidele.<\/span><\/p>\n

\"laken<\/a><\/p>\n

NB! Laken v\u00e4rvilisi termospudeleid ei soovitata pesta n\u00f5udepesumasinas!<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Veevajadus on igal inimesel erinev ja vastupidiselt erinevatele soovitustele juua p\u00e4evas liiter kuni kaks vett, peaks vett tarbima siis, kui on janu. Organism kontrollib oma veega varustamist ise ja janutunne on selgeks indikaatoriks, et vett on liiga v\u00e4he. Samas ei ole meil alati kraani k\u00e4ep\u00e4rast, mist\u00f5ttu on maailmas hoogustunud pudelivee tarbimine. Pudelivee murekohad Kerge on haarata janukustutuseks pudel poeletilt, kuid \u00fchekordseks tarbimiseks m\u00f5eldud plastpakend rohelise m\u00f5tteviisiga kokku ei k\u00e4i. Iga p\u00e4ev visatakse \u00e4ra 60 miljonit plastpudelit ja ookeanist leitava pr\u00fcgi hulgas on need kolmandal kohal – pudelitest rohkem leitakse maailmamerest vaid suitsukonisid ja kommipabereid. Pr\u00fcgiprobleem pole aga plastpudelite suurim probleem, need v\u00f5ivad endast kujutada ohtu ka meie tervisele. K\u00f5ige tavalisem plast, millest pudeleid tehakse, sisaldab kemikaali bisfenool A (BPA), mida seostatakse nii s\u00fcdamehaiguste, rasvumise, loodete arenguprobleemide kui ka v\u00e4higa. Tarbijate survel hakati valmistama BPA-vabasid tooteid, kuid neis on bisfenool A asendatud bisfenool S-ga, mis uuemate uuringute j\u00e4rgi v\u00f5ib samuti terviseh\u00e4dasid p\u00f5hjustada. P\u00f5hjaliku \u00fclevaate BPA-st ja ftalaatidest plastis annab ERM blogi. Valikuid on palju K\u00f5igi eespool mainitud probleemide t\u00f5ttu on Eestiski kinnitanud kanda kampaania \u201cJoo kraanivett\u201d. Eestis on plastpudelite probleem heal tasemel oleva pandipakendite s\u00fcsteemi abiga v\u00e4iksem kui mujal, kuid alati on parem \u00fchekordset …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1077,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":true,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-1073","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-content\/uploads\/2017\/02\/laken-pudelid-960x476.jpg","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/pg2WR9-hj","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1073"}],"collection":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1073"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1073\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1085,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1073\/revisions\/1085"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1077"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1073"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1073"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1073"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}