{"id":1144,"date":"2017-07-04T14:38:33","date_gmt":"2017-07-04T11:38:33","guid":{"rendered":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/?p=1144"},"modified":"2020-06-11T10:27:16","modified_gmt":"2020-06-11T07:27:16","slug":"veemonud-paikesepaistel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/veemonud-paikesepaistel\/","title":{"rendered":"Veem\u00f5nud p\u00e4ikesepaistel"},"content":{"rendered":"

V\u00f5imalus teiseks juuniks pruuniks saada on juba m\u00f6\u00f6da lastud ning aknast v\u00e4lja vaadates ei saagi aru, kas on kevad, suvi v\u00f5i s\u00fcgis. K\u00fcll see p\u00e4ike aga l\u00f5puks v\u00e4lja\u00a0<\/span>tuleb – samuti on alati v\u00f5imalus\u00a0seda reisilt otsima minna. Seega on naha kaitsmine endiselt aktuaalne – kas aga teadsite, et enamlevinud p\u00e4ikesekreemid kujutavad ohtu korallrahudele? Anthyllise valikus on n\u00fc\u00fcd veekindlad p\u00e4ikesekreemid, mis on ohutud ka veeorganismidele ning sobivad seega suurep\u00e4raselt k\u00f5igile looduses\u00f5pradele.<\/span><\/p>\n

Eelista f\u00fc\u00fcsikalisi blokaatoreid<\/b><\/p>\n

P\u00e4ikesekaitsefiltrid jagunevad kaheks – f\u00fc\u00fcsikalised ja keemilised. F\u00fc\u00fcsikalised blokaatorid on pulbristatud mineraalid, millest tavalisemad on tsinkoksiid ja titaandioksiid. Need blokeerivad UV-kiiri peegeldamise ja hajutamise teel, ei imendu nahka ja j\u00e4tavad sellele n\u00e4htava valkja kihi. Kuna see tundub paljudele ebameeldiv, kasutatakse tavakosmeetikas keemilisi blokaatoreid, mis neelavad UV-kiiri, kuid imenduvad nahka ning ka vereringesse. <\/span><\/p>\n

Keemiliste blokaatorite hulka kuulub bensoon, millest kasutatakse p\u00e4ikesekreemides peamiselt oks\u00fcbensooni. See on kasutuses enam kui 3500-s tuntud p\u00e4ikesekaitsetootes \u00fcle kogu maailma ja just seda peetakse \u00fcheks korallrahude pleekimise p\u00f5hjuseks. <\/span><\/p>\n

M\u00f5tle ka \u00f6kos\u00fcsteemile<\/b><\/p>\n

Korallirahud on niigi v\u00e4ljasuremisohus ning praegune korallide pleekimise epideemia on maailma ajaloos juba kolmas. Pleekimiseks nimetatakse korall-loomakeste rakkude vaheliste pisiolendite kadumist, mille tagaj\u00e4rjel kaob ka koralli v\u00e4rvierksus. Pikaajalised vaatlused kinnitavad, et korallrahudeni j\u00f5uab aastas umbkaudu 14 000 tonni p\u00e4ikesekreemi, millest 1-10% on oks\u00fcbensoon. Ohuks pole mitte ainult troopilistes meredes ujumine, vaid ka see, kui koju tulles p\u00e4ikesekreemi maha pesed ja see veeringesse satub.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Oks\u00fcbensoon ei ole ohtlik mitte ainult koralliriffidele, vaid ka teistele mereloomadele, inimestele ning kogu toiduahelale. See imendub l\u00e4bi naha verre ning h\u00e4irib hormoonide aktiivsust – n\u00e4iteks on t\u00e4heldatud kalade soo muutumist oks\u00fcbensooniga kokku puutumisel. Just seet\u00f5ttu on viimastel aastatel hakatud t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama sellele, et p\u00e4ikesekaitsekreemid ei p\u00f5hjustaks loomaliikide kadumist. Paljudes turismipiirkondades on p\u00e4ikesekreemide kasutamine kas keelatud v\u00f5i lubatakase kasutada ainult vastavat \u00f6kom\u00e4rgist kandvaid p\u00e4ikesekreeme nagu n\u00e4iteks Anthyllise uusi tooteid<\/a>.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Ohutu ja veekindel p\u00e4ikesekaitse<\/b><\/p>\n

K\u00f5rge p\u00e4ikesekaitse faktoriga SPF50 kreem<\/a> sobib kasutamiseks lastele ja tundliku nahaga inimestele, p\u00e4ikesega harjunud t\u00e4iskasvanud v\u00f5iksid valida keskmise p\u00e4ikesekaitse faktoriga tooted, kas siis SPF20 kreem<\/a> v\u00f5i klassikalise SPF30 p\u00e4ikesekreemi<\/a>. Anthyllise f\u00fc\u00fcsikaliste blokaatoritega p\u00e4ikesekreem kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirte eest. Kreemi on rikastatud A-vitamiini ning karotenoididerikka buriti\u00f5liga, mis annab tootele merevaiguse tooni ja aitab p\u00e4evitust s\u00e4ilitada. Kuna toode ei sisalda keemilisi p\u00e4ikesekaitsefiltreid, nanoosakesi, parf\u00fc\u00fcme ega s\u00e4ilitusaineid, sobib see kasutamiseks ka tundlikul ja \u00f5rnal nahal.<\/span><\/p>\n

Nagu looduslikke tooteid ikka, tuleks ka p\u00e4ikesekaitsekreeme enne kasutamist loksutada. P\u00e4ikesekreem tuleb nahale m\u00e4\u00e4rida enne p\u00e4ikese k\u00e4tte minekut ja seda tasuks p\u00e4eva jooksul aeg-ajalt v\u00e4rskendada. Kuigi tooted on veekindlad, soovitame neid uuesti nahale kanda peale pikemat (\u00fcle 20 minuti) vees viibimist v\u00f5i r\u00e4tikuga kuivatamist. <\/span><\/p>\n

Kasutatud materjalid:<\/p>\n

http:\/\/news.nationalgeographic.com\/news\/2008\/01\/080129-sunscreen-coral.html<\/span><\/a><\/p>\n

http:\/\/www.marinesafe.org\/blog\/2016\/03\/18\/sunscreen-pollution\/<\/span><\/a><\/p>\n

Kasutatud fotod:<\/p>\n

http:\/\/i.dailymail.co.uk\/i\/pix\/2015\/10\/08\/16\/2D33369000000578-3264637-image-a-11_1444317084693.jpg<\/p>\n

https:\/\/www.pexels.com\/photo\/beach-bikini-female-fun-287909\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00f5imalus teiseks juuniks pruuniks saada on juba m\u00f6\u00f6da lastud ning aknast v\u00e4lja vaadates ei saagi aru, kas on kevad, suvi v\u00f5i s\u00fcgis. K\u00fcll see p\u00e4ike aga l\u00f5puks v\u00e4lja\u00a0tuleb – samuti on alati v\u00f5imalus\u00a0seda reisilt otsima minna. Seega on naha kaitsmine endiselt aktuaalne – kas aga teadsite, et enamlevinud p\u00e4ikesekreemid kujutavad ohtu korallrahudele? Anthyllise valikus on n\u00fc\u00fcd veekindlad p\u00e4ikesekreemid, mis on ohutud ka veeorganismidele ning sobivad seega suurep\u00e4raselt k\u00f5igile looduses\u00f5pradele. Eelista f\u00fc\u00fcsikalisi blokaatoreid P\u00e4ikesekaitsefiltrid jagunevad kaheks – f\u00fc\u00fcsikalised ja keemilised. F\u00fc\u00fcsikalised blokaatorid on pulbristatud mineraalid, millest tavalisemad on tsinkoksiid ja titaandioksiid. Need blokeerivad UV-kiiri peegeldamise ja hajutamise teel, ei imendu nahka ja j\u00e4tavad sellele n\u00e4htava valkja kihi. Kuna see tundub paljudele ebameeldiv, kasutatakse tavakosmeetikas keemilisi blokaatoreid, mis neelavad UV-kiiri, kuid imenduvad nahka ning ka vereringesse. Keemiliste blokaatorite hulka kuulub bensoon, millest kasutatakse p\u00e4ikesekreemides peamiselt oks\u00fcbensooni. See on kasutuses enam kui 3500-s tuntud p\u00e4ikesekaitsetootes \u00fcle kogu maailma ja just seda peetakse \u00fcheks korallrahude pleekimise p\u00f5hjuseks. M\u00f5tle ka \u00f6kos\u00fcsteemile Korallirahud on niigi v\u00e4ljasuremisohus ning praegune korallide pleekimise epideemia on maailma ajaloos juba kolmas. Pleekimiseks nimetatakse korall-loomakeste rakkude vaheliste pisiolendite kadumist, mille tagaj\u00e4rjel kaob ka koralli v\u00e4rvierksus. Pikaajalised vaatlused kinnitavad, et korallrahudeni j\u00f5uab aastas umbkaudu 14 000 tonni p\u00e4ikesekreemi, millest 1-10% on oks\u00fcbensoon. Ohuks …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1148,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[1,4],"tags":[],"class_list":["post-1144","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-puhas-ilu"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-content\/uploads\/2017\/07\/naine-rannal-960x640.jpeg","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/pg2WR9-is","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144"}],"collection":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1144"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2142,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1144\/revisions\/2142"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1148"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}