{"id":2888,"date":"2022-05-26T06:28:59","date_gmt":"2022-05-26T03:28:59","guid":{"rendered":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/?p=2888"},"modified":"2022-05-30T12:13:55","modified_gmt":"2022-05-30T09:13:55","slug":"millist-paikesekaitsekreemi-eelistada-et-hoida-oma-nahka-fotovananemise-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/millist-paikesekaitsekreemi-eelistada-et-hoida-oma-nahka-fotovananemise-eest\/","title":{"rendered":"Millist p\u00e4ikesekaitsekreemi eelistada, et hoida oma nahka fotovananemise eest?"},"content":{"rendered":"\n

Suvi on ukse taga, p\u00e4ike paitab juba hellalt nahka \u2013 aeg on valida just enda nahale sobiv p\u00e4ikesekaitsekreem! Paljud valivad toote SPF numbri j\u00e4rgi, aga tegelikkuses on veel palju faktoreid, mida peaks arvesse v\u00f5tma. R\u00e4\u00e4gime kiirgustest, numbritest ning muudest k\u00fcsimustest.<\/p>\n\n\n\n

Eri kiirguste m\u00f5ju meie nahale<\/h4>\n\n\n\n

Maapinnani j\u00f5udvas ultraviolettkiirguses eristatakse UVA ja UVB lainepikkusi. UVA on pikema lainepikkusega, tungib s\u00fcgavamale nahka ning tekitab naha elastiini- ja kollageenikiudude l\u00f5hkumisega fotovananemist (kortse), samuti nahav\u00e4hki. UVB on l\u00fchema lainepikkusega ning p\u00f5hjustab p\u00e4ikesep\u00f5letust, naha sarvkihi paksenemist ja nahav\u00e4hi tekkimist. Suviti moodustab 95% ultraviolettkiirgusest UVA ja 5% UVB osa, talviti on UVA osakaal koguni 98%.<\/p>\n\n\n\n

Viimastel aastatel tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka HEV-kiirgusele, mis maakeeli \u00f6eldes on ekraanidest kiirgav valgus (High Energy Visible<\/em> ehk HEV<\/em> valgus). See p\u00f5hjustab nahal oks\u00fcdatiivset stressi ning vabade radikaalide tootmist, mis k\u00e4ivitab inimese nahal armutu vananemisprotsessi.<\/p>\n\n\n\n

On olemas kahte erinevat sorti p\u00e4ikesekaitsekreeme \u2013 f\u00fc\u00fcsiliste (ehk mineraalsete) filtritega ning keemiliste (ehk s\u00fcnteetiliste) filtritega<\/h4>\n\n\n\n

Keemilised ehk s\u00fcnteetilised filtrid<\/strong> on \u00f6kokosmeetikas keelatud<\/strong>. Need on bioakumuleeruvad, kahjustavad inimese organismi ja looduskeskkonda. Keemilised filtrid ei ole fotostabiilsed \u2013 see t\u00e4hendab, et need ei ole p\u00e4iksekiirtele resistentsed. Need imavad endasse p\u00e4ikeseenergiat ja v\u00f5ivad moodustada selle toimel nahas kantserogeenseid \u00fchendeid. Need imenduvad nahasse ja reageerivad p\u00e4ikesekiirgusega, kuumutades nahka ja muundades p\u00e4ikeseenergia uuteks molekulideks. Nende uute molekulide toime nahas on teadmata ja uurimata. Viimasel ajal arvatakse, et just keemilised filtrid, mitte p\u00e4ike ise, v\u00f5ivad olla mitmete nahav\u00e4hi vormide tekkep\u00f5hjuseks.<\/p>\n\n\n\n

F\u00fc\u00fcsilised ehk mineraalsed filtrid<\/strong> (titaandioksiid, tsinkoksiid) j\u00e4\u00e4vad nahapinnale ja kaitsevad p\u00e4ikese eest, peegeldades p\u00e4ikesekiiri tagasi. Neist v\u00f5ib tekkida nahale valjkas kaitsekiht \u2013 n\u00e4ete oma silmaga, et kreem nahasse ei imendu, vaid kaitseb seda v\u00e4ljastpoolt ja ennetab naha \u00fcle kuumenemist. Selliste filtritega kreeme ei pea kandma nahale 30 minutit enne p\u00e4evitamist. Need m\u00f5juvad piltlikult \u00f6eldes kui valge s\u00e4rk, mis selga t\u00f5mmates kohe nahka kaitseb. Viimase generatsiooni mineraalsed filtrid j\u00e4tavad vaid \u00f5hk\u00f5rna valkja kihi v\u00f5i ei j\u00e4\u00e4 \u00fcldse paistma, seda eriti n\u00e4os kosmeetika all.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

SPF, millist valida?<\/h4>\n\n\n\n

Naha enda kaitsev\u00f5ime kaitseb meid p\u00e4ikese k\u00e4es vaid kuni 10 minutit<\/strong>, misj\u00e4rel on nahk aldis p\u00e4ikesekahjustustele. SPF-faktor kreemil n\u00e4itab kaitset UVB-kiirguse eest ehk kui kaua v\u00f5ib p\u00e4ikese k\u00e4es viibida p\u00e4ikesep\u00f5letust saamata. Reeglina v\u00f5rdub 1 SPF 15-20 minutiga (heleda nahaga inimestel vaid 10 minutit) p\u00e4ikese k\u00e4es. Ehk mida k\u00f5rgem on number, seda kauem kulub aega p\u00e4ikesep\u00f5letuse saamiseks. Et saada hea kaitse, tuleb kreemi panna kindlasti pigem rohkem kui v\u00e4hem ning p\u00e4rast ujumist v\u00f5i higistamist kanda uus kiht nahale.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ikesekreem, mille peale on m\u00e4rgitud ainult SPF, kaitseb ainult UVB kiirguse eest. Soovitame kasutada p\u00e4ikesekaitsekreeme, mille peale on m\u00e4rgitud \u201cBroad Spectrum SPF<\/em>\u201d, milline m\u00e4rgistus n\u00e4itab, et kreem kaitseb nii UVB kui ka UVA kiirguse eest. Uuematel kreemidel (n\u00e4iteks Bema Solar Tea) on ka blue light ray protection<\/em> ehk kaitse HEV-kiirguse eest. Parim valik on kindlasti k\u00f5igi kolme kaitsega. <\/p>\n\n\n\n

Teadus \u00fctleb, et SPF 15 kaitseb meie nahka umbes 93% UVB-kiirguse eest, mis aga paraku tihti pole piisav. Soovitame valida v\u00e4hemalt SPF 30, mis filtreerib koguni juba 97% UVB-kiirgusest (eriti n\u00e4ole!)<\/p>\n\n\n\n

Bema Solar Tea p\u00e4ikesekreemid on sobilikud kogu perele. Valikus on eraldi tooted lastele, n\u00e4ole ja kogu kehale:<\/p>\n\n\n\n