{"id":623,"date":"2026-05-03T09:27:00","date_gmt":"2026-05-03T06:27:00","guid":{"rendered":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/?p=623"},"modified":"2026-05-04T19:58:32","modified_gmt":"2026-05-04T16:58:32","slug":"paikesekreemid-muudid-ja-tegelikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/paikesekreemid-muudid-ja-tegelikkus\/","title":{"rendered":"P\u00e4ikesekreemid: m\u00fc\u00fcdid ja tegelikkus \u2013 mineraalsed vs keemilised filtrid, nanoosakesed ja ohutus."},"content":{"rendered":"\n
\n\n
\n

P\u00e4ikesekaitsekreemid \u2013 mida tegelikult teada tasub?<\/h1>\n

P\u00e4ikesekaitsekreemide kohta liigub palju vastakaid arvamusi \u2013 alates koostisosade t\u00e4hendusest kuni nanoosakeste ja filtriteni.<\/p>\n

Tihti tekib segadus just terminite ja pooliku info t\u00f5ttu. Selles postituses selgitame lihtsas keeles, mida need tegelikult t\u00e4hendavad ja kuidas teha teadlikumaid valikuid.<\/p>\n <\/div>\n\n

\n

Orgaaniline v\u00f5i orgaanilist p\u00e4ritolu?<\/h2>\n

Paljud seostavad s\u00f5na \u201corgaaniline\u201d automaatselt loodusliku ja puhta tootega. Tegelikult on sellel ka keemiline t\u00e4hendus.<\/p>\n

Keemias t\u00e4hendab orgaaniline aine lihtsalt s\u00fcsinikku sisaldavat \u00fchendit. See t\u00e4hendab, et ka naftast saadud ained v\u00f5ivad olla \u201corgaanilist p\u00e4ritolu\u201d.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu on oluline vaadata, mida ainega on tehtud \u2013 kas see on looduslikul kujul v\u00f5i on see keemiliste protsessidega muundatud.<\/p>\n

N\u00e4iteks kosmeetikas levinud silikoon (dimethicone) p\u00e4rineb k\u00fcll r\u00e4nist, kuid selle tootmine h\u00f5lmab keerulisi keemilisi protsesse ja l\u00f5pptulemus ei ole enam looduslik aine.<\/p>\n <\/div>\n\n

\n

Nanoosakesed \u2013 kas alati probleem?<\/h2>\n

Nanoosakeste teema tekitab sageli k\u00fcsimusi. Oluline on m\u00f5ista, et k\u00f5ik nanoosakesed ei ole \u00fchesugused ega ohtlikud.<\/p>\n

Kosmeetikas kasutatavate mineraalide puhul s\u00f5ltub k\u00f5ik sellest, kas ja kuidas need organismiga kokku puutuvad.<\/p>\n

N\u00e4iteks kreemides kasutatav titaandioksiid ei imendu nahka, vaid j\u00e4\u00e4b selle pinnale. Selle roll on kaitsta nahka, mitte tungida organismi.<\/p>\n

Samas v\u00f5ivad nanoosakesed olla probleemiks n\u00e4iteks sissehingamisel \u2013 seet\u00f5ttu tuleb olla t\u00e4helepanelik just pulbriliste toodete puhul.<\/p>\n <\/div>\n

\n

Kas \u201cnano\u201d t\u00e4hendab alati sama?<\/h2>\n\n

Isegi kui tootel on koostisaine taga m\u00e4rge \u201cnano\u201d, ei t\u00e4henda see, et toode koosneks ainult nanoosakestest. Tegelikult v\u00f5ib nanoosakesi olla v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i m\u00f5nel juhul isegi mitte \u00fcldse<\/p>\n\n

M\u00e4rgistus tuleneb EL n\u00f5uetest \u2013 kui aine t\u00f6\u00f6tlemisel tekib kasv\u00f5i minimaalne kogus nanoosakesi, tuleb see etiketil v\u00e4lja tuua. Kui nanoosakesi on n\u00e4iteks vaid 0,001%, peab pakendil olema vastav m\u00e4rge.<\/p>\n\n

N\u00e4iteks titaandioksiidi peenestamisel v\u00f5ivad m\u00f5ned osakesed muutuda protsessi k\u00e4igus v\u00e4ga v\u00e4ikseks. Nende t\u00e4ielik eemaldamine n\u00f5uaks kallist tehnoloogiat ja keerulist kontrolliprotsessi, mida enamik tootjaid ei kasuta.<\/p>\n\n

Samas on siiski olemas \u00f6kotootjaid, kes on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse, et nanoosakesed t\u00e4ielikult eemaldada. N\u00e4iteks meie tootja BEMA COSMETICI kasutab k\u00f5rgelt kontrollitud tootmisprotsesse, mille tulemusel on nende p\u00e4ikesekreemid t\u00e4ielikult nanoosakeste vabad.<\/p>\n\n

Siiski tasub meeles pidada, et m\u00e4rge \u201cnano\u201d ei n\u00e4ita alati tegelikku kogust ega riski, vaid pigem ettevaatusprintsiipi ja seadusest tulenevat n\u00f5uet.<\/p>\n\n

\n \"Nanoosakeste\n
\n BEMA COSMETICI p\u00e4ikesekreemid on valmistatud kaasaegse tehnoloogia abil ning on garanteeritult nanoosakeste vabad\n <\/div>\n <\/div>\n<\/div>\n
\n

P\u00e4ikesekaitsefiltrite t\u00fc\u00fcbid<\/h2>\n\n

F\u00dc\u00dcSILISED EHK MINERAALSED FILTRID<\/strong> (titaandioksiid, tsinkoksiid) j\u00e4\u00e4vad nahapinnale ja kaitsevad p\u00e4ikese eest, peegeldades p\u00e4ikesekiiri tagasi.<\/p>\n\n

Need moodustavad nahale kaitsekihi \u2013 n\u00e4ed oma silmaga, et kreem ei imendu t\u00e4ielikult nahka, vaid t\u00f6\u00f6tab naha pinnal ja aitab ennetada \u00fclekuumenemist.<\/p>\n\n

Selliste filtritega kreeme ei pea kandma 30 minutit enne p\u00e4ikese k\u00e4tte minekut \u2013 need hakkavad toimima kohe, justkui t\u00f5mbaksid selga kaitsva kihi.<\/p>\n\n

Varasemalt seostati mineraalseid kreeme tugeva valge kihiga. Kuid uue p\u00f5lvkonna mineraalsed filtrid<\/strong> j\u00e4tavad nahale hoopis kauni s\u00e4ra ja kuma \u2013 mitte enam valget kihti.<\/p>\n\n

KEEMILISED EHK S\u00dcNTEETILISED FILTRID<\/strong> toimivad teisiti \u2013 need imavad p\u00e4ikesekiirgust ja muundavad selle energiaks.<\/p>\n\n

Need filtrid imenduvad nahka ja reageerivad UV-kiirgusega. Samuti ei ole need t\u00e4ielikult fotostabiilsed, mis t\u00e4hendab, et nende k\u00e4itumine p\u00e4ikese k\u00e4es v\u00f5ib muutuda.<\/p>\n\n

Lisaks v\u00f5ivad need akumuleeruda organismis ning m\u00f5jutada keskkonda. Seet\u00f5ttu ei kasutata s\u00fcnteetilisi filtreid \u00f6kosertifikaadiga kosmeetikas. Viimasel ajal seostatakse keemilisi filtreid ka hormonaalsete h\u00e4irete ja isegi suurenenud v\u00e4hiriskiga.<\/p>\n\n

Oluline on m\u00f5ista, et erinevus ei ole ainult nimetuses, vaid selles, kuidas need filtrid nahal ja kehas toimivad.<\/p>\n\n

\n \n<\/div>\n\n
\n

Lihtne isetegemise retsept<\/h2>\n\n

Kui soovid katsetada, on v\u00f5imalik valmistada ka lihtne p\u00e4ikesekaitsekreem kodus:<\/p>\n\n

\u25aa 6 tl kookos\u00f5li<\/p>\n

\u25aa 6 tl taimset gl\u00fctseriini<\/p>\n

\u25aa 4 tl tsinkoksiidi pulbrit<\/p>\n

\u25aa soovi korral eeterlik \u00f5li (lavendel, piparm\u00fcnt)<\/p>\n

\u25aa soovi korral E-vitamiin<\/p>\n\n

Segamisel tasub kasutada maski, et v\u00e4ltida pulbri sissehingamist. Hoides kreemi jahedas, s\u00e4ilib see kauem.<\/p>\n<\/div>\n

\n

Avasta rohkem<\/h2>\n\n
\n \n Vaata p\u00e4ikesekaitsetooteid\n <\/a>\n <\/div>\n\n \n \n
\n \n Loe: 5 nippi naha kaitsmiseks suvel\n <\/a>\n <\/td>\n \n \n Loe: 4 sammu ideaalse p\u00e4evituseni\n <\/a>\n <\/td>\n <\/tr>\n <\/table>\n\n

\n Bio4you \u2014 puhtad valikud teadlikule tarbijale\n <\/p>\n<\/div>\n\n<\/div>\n<\/div>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4ikesekaitsekreemid \u2013 mida tegelikult teada tasub? P\u00e4ikesekaitsekreemide kohta liigub palju vastakaid arvamusi \u2013 alates koostisosade t\u00e4hendusest kuni nanoosakeste ja filtriteni. Tihti tekib segadus just terminite ja pooliku info t\u00f5ttu. Selles postituses selgitame lihtsas keeles, mida need tegelikult t\u00e4hendavad ja kuidas teha teadlikumaid valikuid. Orgaaniline v\u00f5i orgaanilist p\u00e4ritolu? Paljud seostavad s\u00f5na \u201corgaaniline\u201d automaatselt loodusliku ja puhta tootega. Tegelikult on sellel ka keemiline t\u00e4hendus. Keemias t\u00e4hendab orgaaniline aine lihtsalt s\u00fcsinikku sisaldavat \u00fchendit. See t\u00e4hendab, et ka naftast saadud ained v\u00f5ivad olla \u201corgaanilist p\u00e4ritolu\u201d. Seet\u00f5ttu on oluline vaadata, mida ainega on tehtud \u2013 kas see on looduslikul kujul v\u00f5i on see keemiliste protsessidega muundatud. N\u00e4iteks kosmeetikas levinud silikoon (dimethicone) p\u00e4rineb k\u00fcll r\u00e4nist, kuid selle tootmine h\u00f5lmab keerulisi keemilisi protsesse ja l\u00f5pptulemus ei ole enam looduslik aine. Nanoosakesed \u2013 kas alati probleem? Nanoosakeste teema tekitab sageli k\u00fcsimusi. Oluline on m\u00f5ista, et k\u00f5ik nanoosakesed ei ole \u00fchesugused ega ohtlikud. Kosmeetikas kasutatavate mineraalide puhul s\u00f5ltub k\u00f5ik sellest, kas ja kuidas need organismiga kokku puutuvad. N\u00e4iteks kreemides kasutatav titaandioksiid ei imendu nahka, vaid j\u00e4\u00e4b selle pinnale. Selle roll on kaitsta nahka, mitte tungida organismi. Samas v\u00f5ivad nanoosakesed olla probleemiks n\u00e4iteks sissehingamisel \u2013 seet\u00f5ttu tuleb olla t\u00e4helepanelik just pulbriliste toodete puhul. Kas \u201cnano\u201d t\u00e4hendab alati sama? Isegi kui …<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":5366,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_jetpack_newsletter_access":"","_jetpack_dont_email_post_to_subs":false,"_jetpack_newsletter_tier_id":0,"_jetpack_memberships_contains_paywalled_content":false,"_jetpack_memberships_contains_paid_content":false,"footnotes":""},"categories":[4,10],"tags":[2441,2377,2435,2395,2414,2397,2386,2375,2434,2443,2376,2393,2374,2411,2379,2430,2399,2396,2398,2426,2373,2425,2410,2445,2394,2380,2406,2417,2409,2428,2431,2378,2388,2442,2420,2412,2415],"class_list":["post-623","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-puhas-ilu","category-teadlik-tarbimine","tag-diy-paikesekreem-retsept","tag-fuusiline-paikesekaitsefilter","tag-isetegemise-paikesekreem","tag-kas-keemilised-filtrid-on-kahjulikud","tag-kas-mineraalne-paikesekreem-jatab-valge-kihi","tag-kas-nanoosakesed-on-ohtlikud","tag-kas-paikesekreem-on-ohutu","tag-keemiline-paikesekaitsefilter","tag-looduslik-nahahooldus-suvel","tag-looduslik-nahakaitse","tag-looduslik-paikesekreem","tag-looduslik-spf","tag-mineraalne-paikesekreem","tag-mineraalne-paikesekreem-naole","tag-mineraalsed-filtrid-vs-keemilised-filtrid","tag-nahakaitse-paikese-eest","tag-nanoosakesed-paikesekreemis","tag-okokosmeetika-paikesekaitse","tag-okoloogiline-paikesekreem","tag-orgaaniline-paikesekreem-tode","tag-paikesekaitse","tag-paikesekaitse-ilma-kahjulike-aineteta","tag-paikesekaitse-lastele-looduslik","tag-paikesekaitse-muudid","tag-paikesekaitse-tundlikule-nahale","tag-paikesekreem","tag-paikesekreem-ilma-keemiliste-filtriteta","tag-paikesekreem-ilma-nanopartikliteta","tag-parim-paikesekreem-naole","tag-silikoon-kosmeetikas","tag-spf-looduslik-alternatiiv","tag-titaandioksiid-paikesekreemis","tag-tsinkoksiid-paikesekreemis","tag-tsinkoksiid-spf","tag-uus-polvkond-mineraalsed-filtrid","tag-uv-kaitse-looduslikult","tag-uva-uvb-kaitse"],"jetpack_featured_media_url":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2-960x960.png","jetpack_sharing_enabled":true,"jetpack_shortlink":"https:\/\/wp.me\/pg2WR9-a3","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623"}],"collection":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=623"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5409,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/623\/revisions\/5409"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5366"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}