{"id":623,"date":"2024-06-04T09:27:00","date_gmt":"2024-06-04T06:27:00","guid":{"rendered":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/?p=623"},"modified":"2024-06-06T12:58:39","modified_gmt":"2024-06-06T09:58:39","slug":"paikesekreemid-muudid-ja-tegelikkus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/bio4you.eu\/blog\/paikesekreemid-muudid-ja-tegelikkus\/","title":{"rendered":"P\u00e4ikesekreemid \u2013 m\u00fc\u00fcdid ja tegelikkus"},"content":{"rendered":"

Seoses p\u00e4ikesekaitsekreemidega levitatakse mitmeid m\u00fc\u00fcte, hirmujutte ja eksitavat infot.<\/p>\n

\u00dches poes v\u00e4idab m\u00fc\u00fcja, et dimethicone<\/em> (silikoon\u00f5li) on orgaaniline aine ja kreem seega igati v\u00e4\u00e4rtuslik. Teises poes nimetatakse orgaaniliseks kantserogeenseks peetavat p\u00e4ikesekaitsefiltrit, mis on valmistatud naftast.<\/p>\n

\u00dches salongis hirmutakse nanoosakestega. Kosmeetik on kindel, et \u00f6kosertifikaadiga p\u00e4ikesekreemis olev titaaniumdioksiid imendub naha sisse ja kahjustab maksa. Salongis m\u00fc\u00fcgil olev keemilistest filtritest kubisev p\u00e4ikesekreem aga nahka ei imenduvat.<\/p>\n

ORGAANILINE V\u00d5I ORGAANILIST P\u00c4RITOLU?<\/strong><\/p>\n

Heausksed tarbijad v\u00f5rdsustavad s\u00f5na \u201eorgaaniline\u201c looduslikult puhta ja kasuliku ainega. Kavalad kaubitsejad kasutavad aga \u00e4ra selle s\u00f5na keemilist t\u00e4hendust.<\/p>\n

Keemilises m\u00f5ttes on orgaaniline iga aine, mis on p\u00e4rit loodusest ja sisaldab s\u00fcsinikku. K\u00f5ik elavad organismid (taimed ja elusolendid) sisaldavad s\u00fcsinikku. Tarbija ettekujutuses m\u00fc\u00fcja just nendest r\u00e4\u00e4gibki.<\/p>\n

Looduses esineb aga teisigi orgaanilisi aineid. N\u00e4iteks selliseid, mis sisaldavad s\u00fcsinikku, kuid ei ole enam osa elavast loodusest. Need on keemilises m\u00f5ttes elutud orgaanilised ained \u2013 siia kuuluvad n\u00e4iteks nafta ja maagaas. Seega kaupmees ei valetagi, kui v\u00e4idab, et naftasaadused on orgaanilist p\u00e4ritolu.<\/p>\n

Lisaks kuuluvad orgaaniliste ainete alla kivimid ja mineraalid \u2013 n\u00e4iteks r\u00e4ni, mis sisaldab samuti s\u00fcsinikku. Seega ei saa ka silikooni orgaanilise p\u00e4ritolu vastu kuidagi vaielda, sest silikooni algallikas on r\u00e4ni. Kuid silikooni saamiseks muundatakse r\u00e4ni keemiliste protsesside (pol\u00fcmerisatsiooni) ja s\u00fcnteetiliste ainete (siloksaanide) lisamise teel. Levinuim kosmeetikas kasutatav silikoon\u00f5li dimethicone<\/em> on r\u00e4nist saadud v\u00e4ikese molekulaarse tihedusega pol\u00fcmeer ehk vedel plastik. See l\u00f5pptulem ei ole kahjuks enam ei looduslik ega orgaaniline.<\/p>\n

K\u00e4esolev tabel illustreerib silikooni tegemist r\u00e4nist:<\/p>\n

\"nano\"<\/a><\/p>\n

HIRMUTAVAD NANOOSAKESED<\/strong><\/p>\n

Seoses nanoosakeste v\u00f5iduk\u00e4iguga teaduses on paljud inimesed hakanud neid paaniliselt kartma. \u00a0Nanoosakesed ju imenduvad naha sisse! Tegelikult liigub selles vallas palju valeinfot ja asjatut paanikat. Samas ei osata nanoosakesi t\u00e4hele panna seal, kus nad meile tegelikult kahju v\u00f5ivad teha.<\/p>\n

Esmalt tuleb uurida, millise aine nanoosakestest on juttu. Nanoosakesed on \u00f6kotoodetes keelatud selliste koostisainete puhul, mis v\u00f5ivad nanotiheduseni peenestatult olla organismile kahjulikud.<\/strong> Esineb ka erinevaid reegleid samale ainele eri toodetes. N\u00e4iteks kreemi koostises olevad nanoosakesed on sisuliselt blokeeritud, lendlevas mineraalpuudris olevad nanoosakesed v\u00f5ivad aga olla kahjulikud, sest neid on v\u00f5imalik sisse hingata.<\/p>\n

Levinuim f\u00fc\u00fcsiline p\u00e4ikesekaitsefilter titaandioksiid on nanovormis \u00f6kosertifikaadiga p\u00e4ikesekreemides lubatud. Titaandioksiid on ka nanotiheduseni peenestatult liiga suure molekulaarse massiga, et suuta nahasse imenduda.\u00a0 Sellises vormis on ta lihtsalt vedelam ja mugavam peale kanda.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\n

KAS NANO ON ALATI NANO?<\/strong><\/p>\n

Isegi kui tootel on n\u00e4iteks titaandioksiidi taga m\u00e4rge \u201enano\u201c, ei sisalda see kunagi ainult nanoosakesi, vaid erineva tihedusega molekule. Paradoksaalselt v\u00f5ib see ka nanoosakesi \u00fcldse mitte sisaldada ja koosneda vaid suurtest molekulidest. Miks nii?<\/p>\n

Sest titaandioksiidi, millel poleks m\u00e4rget nano, t\u00e4nu uutele seadustele praktiliselt ei leidugi. Nimelt avastati, et selle mineraali tavalisel peenestamisel (ehk kosmeetikas kasutamiseks jahvatamisel) muutuvad m\u00f5ned osakesed automaatselt nii peeneks nagu nanoosakesed. Kuna viimasel ajal on tekkinud nanoosakeste paanika, siis EL direktiivi kohaselt peab olema etiketil m\u00e4rge \u201enano\u201c, kui pulbris leidub kasv\u00f5i \u00fcks nanoosake.<\/p>\n

Kui tootja j\u00e4tab selle m\u00e4rke panemata, peab ta suutma kasutada sellist kallist tehnoloogiat, mis eraldab pulbristamisel automaatselt tekkivad nanoosakesed. Lisaks peaks tootja l\u00e4bima p\u00f5hjaliku kontrollprotsessi ja t\u00f5endama ka paberil, et tal \u00f5nnestus t\u00f5epoolest k\u00f5ik nanoosakesed eraldada ja need l\u00f5pptootest eemaldada.<\/p>\n

Toormaterjali tootjad ei suuda seda enamasti teha ega pea seda vajalikuks. L\u00f5pptulemusel v\u00f5ib aines olla n\u00e4iteks 0,001% nanoosakesi, mis on tekkinud pulbristamise k\u00e4igus, aga sildile peab ikkagi kirjutama \u201enano\u201c. Tegelikkuses me ei saagi teada, kas ja kui palju nanoosakesi tootes \u00fcldse on.<\/p>\n

P\u00e4ikesekreemide puhul v\u00f5ibki v\u00e4ita, et nanoosakesi leidub neis minimaalselt v\u00f5i \u00fcldse mitte, sest nanoosakesteni peenestamiseks on vaja kallist eritehnoloogiat ja tavalise peenestamise k\u00e4igus tekkivad \u00fcksikud nanoosakesed ei ole kuidagi kahjulikud.<\/p>\n

Nanoosakesi tuleb otsida ja v\u00e4ltida pigem toidus ja ravimites. Nimelt v\u00f5ib nanotihedusega titaandioksiid olla kapslite ja ravimite koostisosa, samuti kasutatakse seda v\u00e4rvaines E171. Seda v\u00e4rvainet v\u00f5ite leida n\u00e4iteks M&M\u2019s kommides, Mentos Freshmint Gum n\u00e4tsudes ja m\u00f5ningates magustoitudes.<\/p>\n

Kui me seda pahaamamatult ravimite ja toiduga sisse s\u00f6\u00f6me, siis miks muretseme selle v\u00e4ikese osakaalu p\u00e4rast p\u00e4ikesekreemis? Eks ikka teadmatusest!<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\n

P\u00c4IKSEKAITSEFILTRITE T\u00dc\u00dcBID<\/strong><\/p>\n

Kui m\u00fc\u00fcja hakkab r\u00e4\u00e4kima orgaanilistest ja mitteorgaanilistest p\u00e4ikesekaitsefiltritest, siis ei tea ta sellest teemast t\u00f5en\u00e4oliselt suurt midagi, sest p\u00e4ikesekaitsefiltrite korrektne liigitus on f\u00fc\u00fcsilised ehk mineraalsed filtrid ning keemilised ehk s\u00fcnteetilised filtrid.<\/p>\n

Sisuliselt v\u00f5ib m\u00f5lemate algaine olla p\u00e4rit loodusest\u00a0 ehk orgaaniline. Oluline on see, mida sellest algainest tehtud on \u2013 kas seda on keemiliste reaktsioonide teel muundatud,\u00a0 kas sellele on lisatud s\u00fcnteetilisi aineid.<\/p>\n

F\u00fc\u00fcsilised ehk mineraalsed filtrid<\/strong>\u00a0(titaandioksiid, tsinkoksiid) j\u00e4\u00e4vad nahapinnale ja kaitsevad p\u00e4ikese eest, peegeldades p\u00e4ikesekiiri tagasi. Neist tekib nahale valkjas kaitsekiht \u2013 n\u00e4ete oma silmaga, et kreem nahasse ei imendu, vaid kaitseb seda v\u00e4ljastpoolt ja ennetab naha \u00fcle kuumenemist. Selliste filtritega kreeme ei pea kandma nahale 30 minutit enne p\u00e4evitamist. Need m\u00f5juvad piltlikult \u00f6eldes kui valge s\u00e4rk, mis selga t\u00f5mmates kohe nahka kaitseb. Viimase generatsiooni f\u00fc\u00fcsilised filtrid j\u00e4tavad vaid \u00f5hk\u00f5rna valkja kihi \u2013 tulemus on pigem helendav kui valge, mis on esteetilises m\u00f5ttes muidugi ilusam.<\/p>\n

Keemilised ehk s\u00fcnteetilised filtrid<\/strong> on \u00f6kokosmeetikas keelatud. Need on bioakumuleeruvad,\u00a0kahjustavad inimese organismi ja looduskeskkonda. Keemilised filtrid ei ole fotostabiilsed \u2013 see t\u00e4hendab, et need ei ole p\u00e4iksekiirtele resistentsed. Need imavad endasse p\u00e4ikeseenergiat ja v\u00f5ivad moodustada selle toimel nahas kantserogeenseid \u00fchendeid. Need imenduvad nahasse ja reageerivad p\u00e4ikesekiirgusega, kuumutades nahka ja muundades p\u00e4ikeseenergia uuteks molekulideks. Nende uute molekulide toime nahas on teadmata ja uurimata. Viimasel ajal arvatakse, et just keemilised filtrid, mitte p\u00e4ike ise, v\u00f5ivad olla mitmete nahav\u00e4hi vormide tekkep\u00f5hjuseks.<\/p>\n

ISETEHTUD P\u00c4IKESEKREEM<\/strong><\/p>\n