Selle kuu postituses vaatame lähemalt kolme iidset ravimtaime Aasia rahvameditsiinist: Hiinas kasvavat imelist seedimise abimeest atractylodest, Indias levinud südame kaitsjat arjuunat ning immuunsusele ja seedimisele ergutavalt mõjuvat bahedat ehk siiami terminaaliat.
Arjuuna
Terminalia arjuna – Indias kasvav puu, mille koort on iidses ajurveeda meditsiinis üle 3000 aasta kasutatud. Arjuuna on levinud peamiselt Ida-Indias. Tegemist on suure, kõrgekasvulise puuga, mis võib sirguda kuni 26 meetri pikkuseks. Arjuuna on igihaljas puu, millel on sile hallikas koor ja mille õied on kahvatut kollast värvi. Tema lehed on piklikud, pealt erkrohelised ja alt poolt tuhmimad. Õitsemisaeg on märtsist juunini. Septembrist novembrini kannab puu vilja: 2,5 – 5cm pikkuseks kasvavaid kõvasid, puiseid, mitmetahulisi puuvilju.
Arjuuna kasvab peamiselt jõgede ääres ning on küllalt laialt levinud. Selle lehtedega toidetakse Antheraea paphia koisid, kes toodavad tussar-siidi – nn metsikute siidiusside siid, mida peamiselt kasutatakse saride valmistamiseks.
Arjuunat on esmakordselt kirjalikult mainitud Rigvedas – maailma ühes vanimas terviklikult säilinud tekstis, milles sõna „rig“ tähendab „austama“ ja „veda“ tähendab „tarkust“. Tegemist on iidse veeda hümnide kogumikuga, mis pärineb aastastest 1500-1200 EMA. Rigveda tekstides tähendab arjuna „heledat“ – tõenäoliselt viide puu heledatele õitele.
Bhagavatamas kirja pandud legendi kohaselt olevat noor Krishna vabastanud kaks neetud jumalat, kes olid aheldatud kõrvuti kasvavatesse arjuna puudesse.
„Südame kaitsja“
Ajurveeda meditsiinis on arjuuna kuivatatud koorest valmistatud pulbrit kasutatud südametoonikuna. Arjuuna puukoor sisaldab mitmeid meditsiiniliselt aktiivseid biomolekule, sealhulgas tanniine, flavonoide, polüfenoole, glükosiide, steroole (nagu sitosterool) ja triterpenoidse saponiine.
Arjuuna toetab hästi südamelihast ja suurendab verevoolu pärgarterites, kaitstes meid seega isheemilise kahjustuse eest. Arjuunal on ka vererõhku alandav toime ning kolesterooli vähendav mõju. Samuti aitab arjuuna võidelda põletike vastu.
Uuringud on tõestanud, et arjuuna preparaadid toetavad hüpertensiooni, stenokardia, kongestiivse südamepuudulikkuse ja koronaararterite haiguse ravi.
1995. aastal läbiviidud kahenädalane kliiniline uuring Bharani et al. poolt näitas, et kolm korda päevas 500mg arjuuna pulbri võtmine vähendas patsientidel südamepuudulikkust.
2017. aastal viidi läbi kliiniline uuring tervete meessportlastega – leiti, et meeste südamenäitajad paranesid ning nende vastupanuvõime sportimisel suurenes märgatavalt pärast 8 nädalast arjuuna pulbri kuuri.
Nutrisslimil on müügil 100% mahepõllumajandusest pärit arjuuna pulber
Baheda ehk Siiami terminaalia
Baheda ehk Bibhitaki ehk siiami terminaalia ehk Terminalia bellirica on Kagu-Aasias kasvav suur lehtpuu. Puu võib kasvada kuni 35m pikkuseks. Bahedal on suured, kuni 15 cm pikkused lehed, mida söödetakse kariloomadele. Suve algul hakkab puu õitsema ning eritama tugevat, spetsiifilist lõhna.
Baheda koort ning (harvemini) vilju kasutatakse värvide valmistamiseks, enamasti indigo tooni saamiseks.
Baheda viljad on väga õli-rikkad, nende sisu moodustab 40% ulatuses õli. Neid kutsutakse bedda pähkliteks ning nende suurtes kogustes toorelt söömine ei ole soovitatav, kuna nad võivad avaldada narkootilist mõju. Lääne-Bengalis elava Lodha hõimu inimesed tarbivad baheda seemneid aga just nende meeleseisundit muutva mõju tõttu.
Põhja-India hindud sealjuures aga väldivad baheda puid ning isegi ei istu nende varjus – usutavasti elavat baheda puus deemonid.
Kuivatatud baheda viljad on juba aastatuhandeid ajurveeda meditsiinis kasutusel. Baheda on üks triphala koostisosadest. Triphala on laia toime-spektriga segu kolmest taimest (baheda, haritaki ja amalaki) mida peamiselt kasutatakse immuunsüsteemi toetamiseks, seedimise ergutamiseks, kõhukinnisuse ja gaasivalude leevendamiseks ning suhkruhaiguse raviks.
Ajurveedas peetakse baheda vilju tervist tugevdavaks aga ka intellektuaalset teravust andvateks taimedeks.
Viljad sisaldavad suures koguses antrakinoone ja tanniine, mis mõjuvad seedimist ergutavalt ja kõhtu lahtistavalt. Sobib suurepäraselt ka ülemiste hingamisteede põletike raviks.
Baheda sobib ka välispidiselt kasutamiseks väsinud ja põletikuliste silmade raviks.
Nutrisslimi mahekasvatatud baheda pulber
Atractylodes
pildi autor Brook Schneider
Atractylodes on peamiselt Hiina Zhejiangi maakonna mägede vahelistes orgudes kasvav taim, mille juur on laialdaselt kasutusel Hiina rahvameditsiinis. Taim eelistab kasvada 700m-2500m kõrgusel ning sirgub ca 1m pikkuseks. Taim õitseb juunist oktoobrini ning selle seemned küpsevad augustist oktoobrini. Atractylodes eelistab kasvada puude varjus, eemal otsest päikesepaistest.
Erakordselt palju A-vitamiini sisaldavat taime juurt tarbitakse nii toorelt kui küpsetatult. Maitselt on atractylodese juur magushapu ning seda kasutatakse peamiselt seedimishädade leevandamiseks. Ta mõjub seedimisele ergutavalt ja aitab kehast vedelike väljutada. Atractylodes on abiks kõhulahtisuse, gaasivalude ja isutuse ravis. Traditsioonilises Hiina meditsiinis kasutatakse seda ka vähiravis inimese isu turgutamiseks ja seedimise toetamiseks.
Taime juured kogutakse tavaliselt sügisel ning küpsetatakse enne kasutamist. Kuivalt praetud atractylodest kutsutakse bai zhu-ks. Selliselt töödeldud juurel on tugevaim toime seedimisele.
Teaduslikult on tõestatud atractylodese positiivne mõju maohaavanditele – see on andnud ravimitele samalaadseid tulemusi – 1000mg atractylodese pulbrit 1kg kehakaalu kohta päevas andis samaväärse efekti kui 20mg Omeprazole ravimit 1kg kehakaalu kohta. Omeprazole-i kasutatakse tavaliselt maohaavandite ja kõrvetiste raviks.
Atractylodes vähendab happe tootmist seedeelundkonnas ning pidurdab histamiini ületootmisest tingitud maohaavandite ja kõrvetiste teket.
Lisaks seedeelundkonna toetamisele mõjub atractylodes hästi ka liigestele – tihti tarbitakse sellest valmistatud toonikut artriidivalude leevendamiseks.
Atractylodest kasutatakse tihti koos kahe teise ravimtaimega – Codonopsis tangsheni ja Glycyrrhiza uralensis-ega.
Nutrisslimi mahepõllumajandusest pärit atractylodese pulber
Allikad
http://www.ecoindia.com/flora/trees/arjun-tree.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Terminalia_arjuna
https://lifeseasons.com/arjuna
https://en.wikipedia.org/wiki/Terminalia_bellirica
http://tropical.theferns.info/viewtropical.php?id=Terminalia+bellirica
https://vitagene.com/supplements/herbs/atractylodes
