Suvi on ukse taga, päike paitab juba hellalt nahka – aeg on valida just enda nahale sobiv päikesekaitsekreem! Paljud valivad toote SPF numbri järgi, aga tegelikkuses on veel palju faktoreid, mida peaks arvesse võtma. Räägime kiirgustest, numbritest ning muudest küsimustest.
Eri kiirguste mõju meie nahale
Maapinnani jõudvas ultraviolettkiirguses eristatakse UVA ja UVB lainepikkusi. UVA on pikema lainepikkusega, tungib sügavamale nahka ning tekitab naha elastiini- ja kollageenikiudude lõhkumisega fotovananemist (kortse), samuti nahavähki. UVB on lühema lainepikkusega ning põhjustab päikesepõletust, naha sarvkihi paksenemist ja nahavähi tekkimist. Suviti moodustab 95% ultraviolettkiirgusest UVA ja 5% UVB osa, talviti on UVA osakaal koguni 98%.
Viimastel aastatel tasub pöörata tähelepanu ka HEV-kiirgusele, mis maakeeli öeldes on ekraanidest kiirgav valgus (High Energy Visible ehk HEV valgus). See põhjustab nahal oksüdatiivset stressi ning vabade radikaalide tootmist, mis käivitab inimese nahal armutu vananemisprotsessi.
On olemas kahte erinevat sorti päikesekaitsekreeme – füüsiliste (ehk mineraalsete) filtritega ning keemiliste (ehk sünteetiliste) filtritega
Keemilised ehk sünteetilised filtrid on ökokosmeetikas keelatud. Need on bioakumuleeruvad, kahjustavad inimese organismi ja looduskeskkonda. Keemilised filtrid ei ole fotostabiilsed – see tähendab, et need ei ole päiksekiirtele resistentsed. Need imavad endasse päikeseenergiat ja võivad moodustada selle toimel nahas kantserogeenseid ühendeid. Need imenduvad nahasse ja reageerivad päikesekiirgusega, kuumutades nahka ja muundades päikeseenergia uuteks molekulideks. Nende uute molekulide toime nahas on teadmata ja uurimata. Viimasel ajal arvatakse, et just keemilised filtrid, mitte päike ise, võivad olla mitmete nahavähi vormide tekkepõhjuseks.
Füüsilised ehk mineraalsed filtrid (titaandioksiid, tsinkoksiid) jäävad nahapinnale ja kaitsevad päikese eest, peegeldades päikesekiiri tagasi. Neist võib tekkida nahale valjkas kaitsekiht – näete oma silmaga, et kreem nahasse ei imendu, vaid kaitseb seda väljastpoolt ja ennetab naha üle kuumenemist. Selliste filtritega kreeme ei pea kandma nahale 30 minutit enne päevitamist. Need mõjuvad piltlikult öeldes kui valge särk, mis selga tõmmates kohe nahka kaitseb. Viimase generatsiooni mineraalsed filtrid jätavad vaid õhkõrna valkja kihi või ei jää üldse paistma, seda eriti näos kosmeetika all.
SPF, millist valida?
Naha enda kaitsevõime kaitseb meid päikese käes vaid kuni 10 minutit, misjärel on nahk aldis päikesekahjustustele. SPF-faktor kreemil näitab kaitset UVB-kiirguse eest ehk kui kaua võib päikese käes viibida päikesepõletust saamata. Reeglina võrdub 1 SPF 15-20 minutiga (heleda nahaga inimestel vaid 10 minutit) päikese käes. Ehk mida kõrgem on number, seda kauem kulub aega päikesepõletuse saamiseks. Et saada hea kaitse, tuleb kreemi panna kindlasti pigem rohkem kui vähem ning pärast ujumist või higistamist kanda uus kiht nahale.
Päikesekreem, mille peale on märgitud ainult SPF, kaitseb ainult UVB kiirguse eest. Soovitame kasutada päikesekaitsekreeme, mille peale on märgitud “Broad Spectrum SPF”, milline märgistus näitab, et kreem kaitseb nii UVB kui ka UVA kiirguse eest. Uuematel kreemidel (näiteks Bema Solar Tea) on ka blue light ray protection ehk kaitse HEV-kiirguse eest. Parim valik on kindlasti kõigi kolme kaitsega.
Teadus ütleb, et SPF 15 kaitseb meie nahka umbes 93% UVB-kiirguse eest, mis aga paraku tihti pole piisav. Soovitame valida vähemalt SPF 30, mis filtreerib koguni juba 97% UVB-kiirgusest (eriti näole!)
Bema Solar Tea päikesekreemid on sobilikud kogu perele. Valikus on eraldi tooted lastele, näole ja kogu kehale:
- Päikesekreem kehale SPF 15, 100 ml
- Päikesekreem kehale SPF 30, 100 ml
- Päikesekreem kehale SPF 50, 100 ml
- Päiksesekreem lastele SPF 50+, 100 ml
- Päikesekaitsesprei lastele SPF 50+, 100ml
- Päikesekaitsekreem näole SPF 50, 50 ml
- Ilma päikesekaitsefaktorita on ka päevitust kiirendav kehaõli, 100 ml
Kõik Bema tooted ei sisalda: parabeene, nanoosakesi, keemilisi filtreid, sünteetilisi värvaineid, gluteeni, peg ja ppg, vaseliini, slilikooni, parfüümi, mille allergeenid tuleb deklareerida vastavalt määrusele 1223/2009.
Tervislikku päevitamist!
