Ultra-fast fashion ja SHEIN: Mis on kiirmoe tegelik hind?

Viimase kümnendi jooksul on moemaailmas toimunud murrang, mida võib võrrelda tööstusrevolutsiooniga – kuid seekord mitte kvaliteedi, vaid kiiruse ja odavuse suunas. Fast fashion’ist on saanud ultra-fast fashion ning selle kõige silmatorkavam näide on Hiina päritolu platvorm Shein.

Kiirus, millega see bränd toodab, müüb ja tarbijaid mõjutab, on enneolematu. Paraku on sama enneolematu ka kahju, mida see ärimudel tekitab keskkonnale, töötajatele ja tarbijate tervisele.

Kuidas me siia jõudsime – fast fashion’i lühiajalugu

Fast fashion kui nähtus tekkis 1990. aastatel, kui suured rõivaketid hakkasid tootmist viima Aasiasse, kus tööjõud oli kordades odavam kui Euroopas. Kui varem ilmusid moekollektsioonid paar korda aastas, siis fast fashion muutis selle tsükli kuudepikkuseks.

Ultra-fast fashion viis selle tsükli päevade ja nädalate tasemele. Tänaseks on kiirmood jõudnud punkti, kus toodang on sisuliselt ühekordseks kasutamiseks – loodud võimalikult madala hinna ja lühikese elueaga.

Shein asutati 2008. aastal ning kasvas mõne aastaga väikesest veebipoest maailma üheks suurimaks rõivamüüjaks. Tänaseks lisab platvorm iga päev tuhandeid uusi tooteid ning hinnad algavad sageli vaid 3–7 eurost.

Selline hinnatase ei ole võimalik ilma kompromissideta. Küsimus ei ole selles, kas kompromisse tehakse, vaid kelle ja mille arvelt.

Sheini lemmikklient: Gen Z

Sheini populaarsus ei ole juhuslik. Brändi edu toetub agressiivsele sotsiaalmeedia turundusele, kus võtmerolli mängivad influencer’id ja kuulsused, kes suunavad platvormile selle kõige aktiivsema ostjagrupi – noored ehk niinimetatud Gen Z.

Paradoksaalsel kombel on just see põlvkond kõige teadlikum keskkonna-, kliima- ja tööõiguste teemadel, kuid samal ajal ka üks suurimaid ultra-fast fashion’i tarbijaid.

Shein on oskuslikult ehitanud oma kuvandi trendika, taskukohase ja „lõbusa“ platvormina, kus uusi tooteid lisandub iga päev tuhandeid. Kiirus ja madal hind varjavad aga läbipaistvuse puudumist – alates ettevõtte struktuurist kuni toodete tegeliku päritoluni. Tarbija näeb vaid pilti ja hinda, mitte seda, millistes tingimustes need rõivad tegelikult valmivad.

Illustratiivne pilt. Shein kasutab sotsiaalmeedia influencer’eid aktiivselt oma kuvandi kujundamiseks ja hoidmiseks, suunates tähelepanu trendikusele ja madalatele hindadele ning varjutades samal ajal tootmise tegelikke mõjusid.

Töötajate ekspluateerimine tooteahelas

Sheini tootmismudel põhineb ulatuslikul tööjõu ekspluateerimisel, mida on korduvalt esile toonud uuriv ajakirjandus ja rahvusvahelised raportid. Töötajate igapäevane töökeskkond on sageli vastuolus brändi avaliku kuvandiga. Kuna tootmine on hajutatud tuhandete alltöövõtjate vahel, on tegelike töötingimuste järelevalve keeruline. Tootmine toimub sageli ülerahvastatud ruumides, vananenud seadmetega ning kehva ventilatsiooni ja valgustusega keskkonnas.

2022 aastal pääses ajakirjanik Imam Amrani varjatud kaameraga kahte Sheiniga seotud tehasesse, tuues avalikkuse ette ebainimlikud töötingimused, mida hiljem kajastas ka USA telekanal Channel 4. Uurimus kinnitas, et madal hind ja tootmiskiirus saavutatakse töötajate heaolu arvelt.

Tööpäevad ulatusid kuni 17 tunnini, puhkepäevi on vaid üks kuus ning töötempo on äärmuslik – töötajatelt oodati kuni 500 rõivaeseme valmistamist päevas. Selliste tingimuste juures kujunes töötasu sageli vaid mõne sendi suuruseks ühe eseme kohta.

Lisaks on Sheini tootmisahelas korduvalt viidatud sunnitöö riskile, eriti Xinjiangi piirkonnas, kust pärineb märkimisväärne osa Hiina puuvillast.

Shein vastab kriitikale mainekujunduslike võtetega. 2023. aastal korraldati influencer’itele hoolikalt kontrollitud ja lavastatud tehasekülastusi, mille eesmärk oli luua mulje eetilisest ja vastutustundlikust tootmisest. Valikuliselt filmitud kaadrid ja juhitud narratiiv pidid summutama süüdistusi, kuid ei muutnud ärimudeli olemust. Kiirus ja madal hind jäid jätkuvalt prioriteediks inimeste ja keskkonna arvelt ning mitmed influencer’id tunnistasid hiljem, et neid oli kasutatud pelgalt kommunikatsioonivahendina.

Illustratiivne pilt. Ultra-fast fashion’i tootmises töötatakse sageli kulunud ja ülerahvastatud keskkondades, kus hinnasurve ja lühikesed tähtajad ei võimalda töötingimusi parandada.

Toksilised riided – mida näitavad uuringud

Greenpeace’i Saksamaa ja Itaalia organisatsioonide uurimused on toonud päevavalgele murettekitava pildi. Laboritestides leiti Sheini toodetest mitmeid ohtlikke kemikaale, sealhulgas ftalaate, formaldehüüdi, niklit, PFAS-ühendeid ja isegi pliid– see tähendab, et need tooted oleksid ELi seaduste järgi sisuliselt ebaseaduslikud.

Uuring, kus analüüsiti 47 Sheini toodet, näitas, et 15% toodetest ületasid ohtlike ainete piirnorme ning 32% toodetes oli kemikaalide sisaldus murettekitaval tasemel. Need ei ole üksikud erandid, vaid viitavad süsteemsele probleemile tootmisahelas.

Eriti ohtlik on see seetõttu, et riided puutuvad otseselt ja pikaajaliselt kokku nahaga. Paljud kemikaalid imenduvad organismi aeglaselt, kuid järjepidevalt, põhjustades hormonaalseid häireid, nahaärritusi ning pikaajalisel kokkupuutel ka tõsisemaid terviseprobleeme.

Greenpeace kampaania toksiliste ainete vastu moetööstuses

Keskkonnakahju, mida kanname seljas

Ultra-fast fashion’i keskkonnamõju on tohutu. Ühe puuvillase T-särgi tootmiseks kulub keskmiselt 2700 liitrit vett. Sheini puhul lisandub sellele sünteetiliste materjalide massiline kasutus – hinnanguliselt sisaldavad nende tooted üle 95% mikroplastikut.

Mikroplast ei kao pesemise ega kandmisega. Iga pesukorraga jõuab see veekogudesse, sealt toiduahelasse ja lõpuks tagasi inimese organismi. Lisaks on värvimisel kasutatavad azoovärvid ja muud keemilised ühendid Euroopas keelatud, kuid tootmisriikides endiselt laialdaselt kasutusel.

Tekstiilijäätmete probleem on samuti plahvatuslik. Maailmas tekib igal aastal ligi 92 miljonit tonni tekstiilijäätmeid, millest vaid umbes 15% suudetakse ringlusse võtta. Iga sekund jõuab üks veoautotäis rõivaid prügimäele või põletusse. Kiire tarbimine tähendab lühikest eluiga – odav rõivas on mõeldud kandmiseks vaid mõned korrad.

Võrdlus Euroopa turuga

Euroopas kehtivad ranged kemikaali-, tööohutuse- ja keskkonnanõuded. Kohalikud tootjad maksavad pakenditasusid, jäätmemakse ja järgivad tööseadusi. Kui Aasia platvormid neist kohustustest mööda hiilivad, tekib ebaaus konkurents, mis surub ausad tootjad turult välja.

Just seetõttu on Euroopa Liit hakanud karmistama regulatsioone, sealhulgas kavandab alates 2026. aastast täiendavaid makse ja 2028. aastast laiemat tollireformi. Kuid regulatsioonidest üksi ei piisa, kui tarbijate käitumine ei muutu.

Ultra-fast fashion’i üks suurimaid probleeme on läbipaistvuse puudumine. Kui tootmine on peidetud, saab turundus kujundada reaalsusest sootuks teistsuguse pildi. Noored tarbijad, kes soovivad teha eetilisi ja keskkonnasõbralikke valikuid, satuvad sageli vastuollu oma väärtustega – mitte pahatahtlikkusest, vaid info puudumise tõttu.

Ultra-fast fashion’i vastu ei võidelda ainult seadustega. Suurim jõud on tarbija teadlikkus. Küsimus ei ole loobumises, vaid valikutes:

▪ eelistada kvaliteeti kvantiteedile

▪ valida kasutatud rõivaid ja ringluspoodi

▪ uurida materjale ja tootmistingimusi

▪ vältida platvorme, mille läbipaistvus on olematu

Iga ost on hääl selle poolt, millist maailma me toetame.

Bio4you seisab teadliku tarbimise eest – puhas koostis, läbipaistev tootmine ja vastutus nii inimeste kui ka looduse ees. Odav hind ei ole kunagi tasuta. Keegi maksab selle alati kinni. Küsimus on vaid selles, kas see oleme meie ise täna või meie keskkond ja tervis homme.