Ahvid kookospähkliäris

Kui räägitakse õiglase kaubanduse teemadel, keskendutakse tavaliselt inimõigustele – lapstööjõu keelamisele, õiglasemale tasule ja inimväärsetele töötingimustele. Need teemad on väga olulised ning õigustatult palju tähelepanu saanud.

Palju harvem räägitakse aga ühest teisest probleemist, mis jääb sageli varju – loomade kasutamisest tööjõuna. Kookospähklitööstus on üks valdkond, kus selline praktika mõnes piirkonnas esineb.

Selles artiklis räägime sellest, kuidas mõnes Aasia riigis kasutatakse kookospähklite korjamisel ahve, milline on nende loomade tegelik olukord ning kuidas saab teadlik tarbija oma valikutega sellist süsteemi mitte toetada.

„Valge troopilise kullana“ tuntud kookospähkli tooted – õlid, võid, joogid, kreemid ja paljud teised – pärinevad peaaegu täielikult Aasia arengumaadest.

Maailma suurim kookospähklite eksportija on Filipiinid. Seal elatub üle 15 miljoni inimese kookospähklite kasvatamisest ja müügist. Suured tootjariigid on ka Indoneesia, Sri Lanka, Tai ja India.

Nõudlus kookostoodete järele on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kookosõli, kookospiim ja teised kookospähklist valmistatud tooted on populaarsed nii toidulaual kui ka kosmeetikas. Suurimateks importijateks on USA, Hiina, Saksamaa ja Taani.

Kookospähklite korjamine on keeruline ja sageli ohtlik töö. Paljud kookospähklipuud kasvavad väga kõrgeks ning nende otsa ronimine nõuab oskusi, füüsilist jõudu ja aega.

Samal ajal on paljudes piirkondades noorem põlvkond sellisest tööst järjest vähem huvitatud. Seetõttu on mitmetes piirkondades hakatud kookospähklite korjamisel kasutama ahve.

Peamiselt kasutatakse makaake. Need väledad ja paindlikud loomad suudavad puude otsas kiiresti liikuda ja pähkleid lahti keerata.

Ühe päeva jooksul võib:

• isane makaak korjata umbes 1000–1500 kookospähklit,
• emane makaak umbes 600 kookospähklit.

Võrdluseks – inimene korjab päevas keskmiselt umbes 80 kookospähklit.

Just see suur tootlikkuse erinevus on üks põhjus, miks loomade kasutamine on mitmetes farmides muutunud tavapäraseks.

Makaagid elavad looduslikult vihmametsades. Paraku on suur osa nende looduslikust elupaigast metsaraie ja inimasustuse laienemise tõttu hävinud.

Paljud ahvid püütakse kinni farmide lähedalt ning neid hakatakse “treenima” kookospähkleid korjama. Sageli tähendab see loomade jaoks eluaegset vangistust.

Neid hoitakse sageli ketis või väikestes puurides ning nende liikumisvabadus on piiratud. Päevad mööduvad töö, dresseerimise ja isolatsiooni vahel.

Kui tööpäev lõpeb, pannakse loomad sageli puuri või seotakse nad taas ketti. Nende elu kulgeb aastaid samas rutiinis.

Selliselt “treenitud” makaak võib maksta kuni 2000 eurot ning ka nende aretamisest ja müügist on kujunenud tulus äri.

Ahvid ei korja kookospähkleid sellepärast, et see neile lõbu pakub. Nad teevad seda selleks, et vältida karistust.

Farmides töötavad loomad elavad pidevas stressis ning nende loomulik käitumine on piiratud. Neilt on ära võetud võimalus elada liigile omast elu.

Nad ei saa vabalt liikuda, nad ei saa luua perekondi ega kasvatada järglasi. Sageli puudub neil ka võimalus suhelda oma liigikaaslastega.

Kuigi mõned farmid väidavad, et nad ei väärkohtle loomi, ei saa loomade eluaegset vangistust, isolatsiooni ja sundtööd pidada loomasõbralikuks.

Arvatakse, et väga suur osa Tai kookospähklitest on korjatud ahvide abil. Täpset arvu ei ole võimalik kindlaks teha, kuid hinnanguliselt võib kookospähklifarmides töötada kümneid tuhandeid loomi.

See tähendab, et tegemist ei ole üksikute juhtumitega, vaid süsteemse praktikaga, mille mõju ulatub suure osa turul olevate kookostoodeteni.

Kõige lihtsam viis sellist süsteemi mitte toetada on teha teadlikke ostuotsuseid.

Sageli võib üheks vihjeks olla toote hind. Väga odavad kookostooted võivad pärineda tootmisest, kus kasutatakse loomtööjõudu.

Hea on otsida tooteid, millel on märgistus “Not picked by monkeys” ehk “ei ole ahvide poolt korjatud”.

Samuti järgivad mahepõllumajanduse ja Fair Trade sertifikaate kandvad tootjad rangemaid eetilisi standardeid ning tootmisahela läbipaistvust.

Alati tasub uurida tootjate tausta. Vastutustundlikud ettevõtted räägivad tavaliselt avalikult, kust nende tooraine pärineb, kes seda korjab ja millistes tingimustes seda tehakse.

Vali orgaanilised ja õiglaselt toodetud kookostooted

Kui soovid teha teadlikuma valiku, eelista kookostooteid, mille päritolu on läbipaistev ning mille tootmine austab nii inimesi, loomi kui loodust.

Bio4You valikust leiad kvaliteetseid kookostooteid, mis sobivad neile, kes hindavad puhtust, eetilisust ja vastutustundlikku tootmist.