Jätkuks eelmise kuu postituse teemale käsitleme ka sellel kuul õiglase kaubanduse teemasid. Seekord pole aga fookuses tavapäraselt õiglase kaubanduse all käsitletavad inimõigused – lapstööjõu keelamine, miinimumpalga tagamine, inimväärsed töötingimused jms.

Käsitleme hoopis nähtamatumat ja vähem kajastatud  teemat – loomtööjõudu. Loodame tõsta inimeste teadlikkust antud probleemist ja rääkida nende eest, kes ise seda teha ei saa.

„Valge troopilise kullana“ tuntud ja kõrgelt hinnatud kookospähkli tooted – õlid, võid, kreemid, joogid – pärinevad pea 100% ulatuses Aasia arengumaadest. Maailma suurim kookospähklite eksportija on Filipiinid. Üle 15 miljoni Filipiinide elanikest elatub kookospähklite kasvatamisest ja müügist. Järgnevad Indoneesia, Sri Lanka, Tai, India.

Kookospähklitele ja nendest valmistatud toodetele on suur nõudlus üle maailma, suurimad kookose importijad on USA, Hiina, Saksamaa ja Taani.

Kookospähklite korjamine on keeruline, ohtlik ja ajamahukas. Muutuva tööturu ja majanduskliima raames on selle töö atraktiivsus noorema põlvkonna jaoks veelgi langenud. Seetõttu on Aasias kookospähklite korjamisel laialt levinud  ahvide kasutamine.

Peamiselt kasutatakse makaake. Nobedad ja paindlikud pärdikud suudavad päevas korjata sadu kookospähkleid rohkem kui inimesed. Isane makaak suudab korjata päeva jooksul keskmiselt 1000-1500 kookospähklit ja emane 600 pähklit, samas kui inimene korjab vaid umbes 80 pähklit päevas.

Elavad masinad

Christophe Boisvieux/Corbis

Enamasti elavad makaagid vihmametsas, kuid kuna suur osa nende looduslikust elualast on metsaraie ja inimasustuse laienemise tõttu hävinenud, on nad üha enam asunud elama küladesse ja linnadesse. Ahvid püütakse farme ümbritsevatelt aladelt kinni ning “treenitakse” kookospähkleid korjama. Neil loomadel on kurb saatus – ahve peetakse eluaeg ketis ning sunnitakse karistusmeetoditega kookoseid korjama.

Nende “treening” on julm – kui ahvid ei tööta piisavalt kiiresti, söövad kookospähkleid või korjavad valesid pähkleid  – nt liiga tooreid, siis neid pekstakse. Kui nende pikk tööpäev lõppeb, topitakse nad puuri. Nendega äritsetakse ning neid aretatakse. Neile keelatakse neile loomuomane elu ning neid jäetakse ilma võimalusest suhelda oma liigikaaslastega, luua perekondi ja liikuda vabalt looduses. Enamasti töötavad ahvid kuus päeva nädalas, kella üheksast hommikul kuni kella viieni õhtul. Neile lubatakse vaid lühike lõunapaus.

Selliselt “hästi” treenitud makaak võib maksta kuni 2000 eurot ning nende aretamisest ja müügist on saanud tulus äri.

99% Tai kookospähklitest on ahvide korjatud. Kahjuks ei ole teada, kui palju ahve kookospähkli farmides töötab, kuid võib arvata, et see arv ulatub kümnetesse tuhandetesse.

Ahvid ei korja kookospähkleid 8 tundi päevas seetõttu, et see neile lõbu pakub – nad teevad seda selleks, et vältida karistust. Kookospähklifarmides töötavad loomad on vaimselt ja füüsiliselt stressis ning neilt on ära võetud võimalus elada täisväärtuslikku, iseseisvat elu vabaduses, kooskõlas oma loomulike instinktide ja vajadustega. Neile keelatakse suhtlus liigikaaslastega, nad ei saa paarituda, luua peret, kasvatada noori. Nad ei saa vabalt liikuda ja puhata siis, kui seda soovivad. Nad veedavad oma elu lõpututes vaevades, teenides inimese tahet.

Kuigi paljud farmid kinnitavad, et nad ei väärkohtle loomi ega kasuta karistusmeetodeid, ei saa siiski pidada vabaduse ära võtmist, eluaegset vangistust, isolatsiooni ja pikki tööpäevi õigeks ega loomasõbralikuks. Kui mitte muudel põhjustel, siis “selleks, et mitte reeta inimest endas” (Immanuel Kant).

Kuidas neid loomi aidata?

Parim viis on mitte osta tooteid, mis on valmistatud ahvide poolt korjatud toorainest.

Tihti võib indikaatoriks olla toote hind: soodsa hinnaga kookostooted (mitte ainult õli vaid kookosjahu, värsked kookospähklid, kookospiim, kookospalmi suhkur) on enamasti valmistatud ahvide poolt korjatud toorainest. On ilmne, miks toode on soodsam – ahvid ei saa palka, puuduvad maksud jne.

Kõige lihtsam viis antud süsteemi mitte toetada, on otsida tooteid, mis kannavad “Not picked by monkeys” (“Ei ole ahvide poolt korjatud”) sertifikaati. Bio4You Ökopoodides kannavad antud sertifikaati MayaGold kookostooted.

Mahepõllunduse- ja Fair Trade sertifikaate kandvad tooted jälgivad samuti õiglase kaubanduse põhimõtteid, ja seda reeglina selle kontseptsiooni täielikus ulatuses. Cosmoveda kookosõli tooted näiteks on täiskasvanud meeste poolt korjatud kookostest valmistatud.

Alati on võimalik end tootja taustaga kurssi viia. Õiglase kaubanduse põhimõtteid austavad ja järgivad tootjad  jagavad oma tõekspidamisi meeleldi oma klientidega. Nende kodulehted kirjeldavad reeglina selgelt ja läbipaistalt, milline on tootmistsükkel, kes tegelevad tooraine kokku korjamisega, missugustes tingimustes nende töötajad töötavad ja kuidas nad panustavad kohaliku kogukonna elujärje edendamisse. Näiteks investeerib Cosmoveda India tänavalaste toitlustamise projektidesse ja teeb tööd selle nimel, et Sri Lanka Lõuna ja Ida rannikuala kuulutataks looduskaitsealaks.

Allikad

https://www.huffpost.com/entry/did-an-abused-monkey-pick_b_8341554

https://www.bangkokpost.com/thailand/special-reports/681936/pay-coconuts-get-monkeys

https://www.independent.co.uk/news/world/asia/leashed-monkeys-forced-to-pick-coconuts-in-thailand-a6701431.html