Toidulisandite valik on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud ning see võib tekitada rohkem segadust kui kindlust. Üks mõiste, mis üha sagedamini esile kerkib, on glutatioon – organismi üks olulisemaid ja tõhusamaid antioksüdante. Samal ajal räägitakse palju ka N-atsetüül-L-tsüsteiinist (NAC), mida nimetatakse glutatiooni eelühendiks.

Aga mis vahe neil tegelikult on?

Kas valida glutatioon või NAC – ja millal kumbki on mõistlikum?

Mis on glutatioon?

Glutatioon on molekul, mis koosneb kolmest aminohappest – tsüsteiinist, glütsiinist ja glutamiinist. Glutatioon aitab kehas olevad kahjulikud toksiinid, vabad radikaalid ja isegi raskemetallid siduda ning kehast välja viia.

Glutatiooni kasutatakse mitmetes ainevahetuse ja biokeemilistes protsessides nagu DNA süntees, valkude süntees, prostaglandiinide süntees, aminohapete transport ja ensüümide aktivatsioon.

Glutatiooni tasemest on eriti mõjutatud immuunsüsteem, närvisüsteem, seedesüsteem ja kopsud. Glutatioonil on ka oluline roll raua ainevahetuses. Glutatiooni tootmine väheneb vananedes, stressi ja haiguste korral.

Glutatioon on organismi üks olulisemaid antioksüdante, osaledes mitmetes ainevahetus- ja kaitseprotsessides kogu kehas.

Miks on glutatioon hea?

▪ aitab võidelda oksüdatiivse stressiga;

▪ pidurdab vabade radikaalide teket – liiga palju vabu radikaale organismis on kahjulik;

▪ viib kehast välja kahjulikud metallid ja mõjub kui looduslik detox;

▪ aitab hoida naha elastsust ja ühtlast jumet ning vähendada pigmendilaikude teket;

▪ aitab olulisel määral vähendada põletikku organismis.

Kas glutatiooni saab toidust?

Glutatiooni leidub värsketes taimsetes toiduainetes väikestes kogustes. Glutatiooni sisaldavad avokaado, spargel, spinat, okra, brokoli, lillkapsas, kapsas ja rooskapsas.

Glutatioon on kuuma- ja seedetundlik, mistõttu töödeldud toidus seda ei leidu. Lisaks, toidust saadav glutatioon ei imendu täielikult. Seetõttu toodab organism suurema osa glutatioonist ise, kui tal on vajalikud ehitusmaterjalid olemas.

Mis on NAC ja kuidas see on seotud glutatiooniga?

N-atsetüül-L-tsüsteiin (NAC) on aminohappe L-tsüsteiini stabiilsem ja paremini omastatav vorm. Tsüsteiin on glutatiooni tootmiseks vajalik komponent – kuid sellest tekib organismis sageli puudus.

Kas NAC-i saab toidust?

N-atsetüül-L-tsüsteiini (NAC) toidus ei leidu, kuid organism saab seda sünteesida aminohappest tsüsteiin. Peamised allikad on munad, linnuliha, kala, veiseliha, küüslauk, sibul, brokoli, kapsas, kaunviljad ja seemned.

Stressi, haiguste, vananemise ja oksüdatiivse koormuse korral tsüsteiini vajadus suureneb ning toidust saadavast kogusest ei pruugi glutatiooni tootmiseks piisata.

▪ organismi varustamine tsüsteiiniga glutatiooni sünteesiks;
▪ organismi glutatiooni tootmise toetamine;
▪ oksüdatiivse stressi vähendamine;
▪ maksa ja kopsude normaalse talitluse tugi.

NAC (N-atsetüül-L-tsüsteiin) varustab organismi tsüsteiiniga – ühe olulise ehituskiviga, millest keha sünteesib glutatiooni.

NAC üksi ei sünteesi glutatiooni

NAC on paraku vaid üks glutatiooni sünteesiks vajalik komponent.

Lisaks tsüsteiinile on vajalikud glütsiin ja glutamiin – need on glutatiooni ülejäänud kaks ehituskivi. Nende puudus võib piirata glutatiooni tootmist ka siis, kui NAC-i tarbitakse piisavalt.

Glütsiini allikad:
luu- ja kondipuljong, želatiin, kollageeni sisaldavad toidud ja kollageenilisandid, liha ja kala, kaunviljad.

Glutamiini allikad:
liha ja kala, munad, piimatooted, kaunviljad, kapsalised (nt brokoli ja kapsas).

Glutamiini toidulisandit võiks kasutada glutatiooni tootmise toetamiseks koos NAC-iga, olukordades, kus organismi enda varud on madalad:

▪ stressi ja kurnatuse korral – stress suurendab glutamiini kulu organismis;
▪ pärast haigust või antibiootikumikuuri, kui seedetrakt ja immuunsüsteem vajavad taastumist;
▪ seedetrakti probleemide puhul;
▪ intensiivse füüsilise koormuse ja treeningu korral;
▪ vanemaealistel, kelle aminohapete omastamine ja süntees võivad olla aeglustunud.

Glutamiin on koos glütsiini ja tsüsteiiniga üks kolmest aminohappest, millest organism sünteesib oma peamise antioksüdandi.

Lisaks toetavad glutatiooni sünteesi:
▪ B-rühma vitamiinid (B6, B12, foolhape)
▪ C-vitamiin, mis aitab hoida glutatiooni aktiivses vormis
▪ seleeni, mis on vajalik glutatioonperoksidaasi ensüümi tööks

Kokkuvõtteks: et toetada glutatiooni sünteesi NAC-i abil, veendu, et toitud täisväärtuslikult ja sul on olemas kõik glutatiooni tootmiseks vajalikud „ehituskivid“.

Kuidas tarvitada glutatiooni?

Bio4You poodides on müügil liposoomsed glutatiooni (taimsed) kapslid.

Glutatiooni kapsleid ei ole mõistlik osta tavalises vormis, sest see lõhustub kiiresti maos ja maksas enne, kui jõuab imenduda. Seetõttu on glutatiooni puhul hädavajalik liposoomne vorm.

Liposoomid kaitsevad aktiivainet seedekulglas ja nende sees olev aine jõuab peensoolest vereringesse ja sealt edasi otse rakkudesse. Glutatiooni toidulisandi puhul on oluline ka korrektne annustamine – üks kapsel klaasi veega enne (õhtu)sööki.

Kuidas tarvitada NAC-i?

NAC-i toidulisandit kasutatakse organismi enda glutatiooni tootmise toetamiseks.

▪ 1 kapsel päevas, vähese veega;
▪ eelistatult tühja kõhuga või enne sööki.

NAC sobib eriti hästi pikaajaliseks kasutamiseks, toetades maksa, kopse ja organismi antioksüdantset tasakaalu.

Millal valida glutatioon, NAC, glutamiin või glütsiin?

Glutatioon sobib, kui vajad kiiret ja otsest antioksüdantset tuge, oled stressis, haigusest taastumas või vanemaealine ning soovid lühiajalist immuunsuse toetust.

NAC sobib, kui soovid toetada organismi enda glutatiooni tootmist, otsid pikaajalisemat lahendust ning tahad toetada maksa ja kopse suurema koormuse korral.

Glutamiin on hea valik seedetrakti ja immuunsüsteemi taastumiseks, pärast haigust või antibiootikume ning intensiivse füüsilise koormuse ajal, eriti juhul, kui kasutad NAC-i ja soovid tagada glutatiooni tootmiseks kõik vajalikud ehituskivid.

Glütsiin sobib une ja närvisüsteemi toetamiseks, sidekoe ja naha heaks ning samuti koos NAC-iga glutatiooni tootmiseks.

Uuringud glutatiooni ja krooniliste haiguste vahelistest seostest

Paljudes riikides on teadlased ja arstid uurinud põhjalikumalt seoseid glutatiooni taseme ja mitmete haiguste esinemise vahel. On püstitatud hüpotees, et glutatioonil võib olla positiivne roll teatud haiguste ennetamisel.

Alzheimeri tõbi – erinevate 1998–2010 aastal tehtud uuringute põhjal on glutatiooni manustamine Alzheimeri tõbe põdevate inimeste haiguskulgu ning sümptomeid muutnud paremaks.

Parkinsoni tõbi – on täheldatud, et glutatiooni tase on oluliselt langenud inimestel, kellel on diagnoositud Parkinsoni tõbi.

Covid-19 – Itaalia teadlaste uuringu alusel on püstitatud hüpotees, et glutatiooni defitsiit võib olla üks olulisi faktoreid SARS-CoV-2 põhjustatud kopsude oksüdatiivse kahjustuse süvenemises ja hingamisraskuste tekkimises.

L-glutamiin 500 mg
Liposoomsed glutatiooni kapslid
NAC toidulisandid

Soovid teada rohkem aminohapetest?

Vaata lähemalt meie artiklit “Aminohapped, L-vorm ja miks L-trüptofaan ning L-teaniin on praegu nii populaarsed” , et mõista aminohapete rolli organismis laiemalt ning kuidas need seotud on üldise heaoluga.