Igal aastal koos suve tulekuga saabuvad müügile sajad päikesekreemid ja -õlid.
Igal pakendil on erinev reklaam ja erinev sisu. Kuidas orienteeruda?
1. Milleks on päikesekreemi vaja?
Päiksekreem kaitseb nahka päikesekiirte kahjuliku mõju eest ning naha põletuse ja punetuse eest.
Esimene valik tuleb teha silmas pidades nahatüüpi ja päikesekaitse faktorit. SPF näitab, mitu korda pikendab päiksekreem naha kaitsevõimet päikese vastu. Näiteks tumedama nahaga inimese loomulik kaitse on 15 minutit. Kasutades kreemi SPF faktoriga 6, võib ta viibida päikse käes 6×15 minutit ilma päiksepõletust saamata. NB! Kui olete heleda nahaga, viibite väljas lõunasel ajal või päevitate esimesi kordi, siis tuleb vastavalt arvestada naha madalama kaitsevõimega.
2. Mida sisaldavad päikesekreemid?
Et nahka kaitsta, sisaldavad kreemid päikesekaitse filtreid. Need on ained, mis peegeldavad valgust tagasi või neelavad päiksekiirgust, takistades kiirguse jõudmist nahapinnani. Päikesekaitse filtrid jagunevad keemilisteks ja naturaalseteks ehk füüsilisteks.
3. Mis on keemilised päikesekaitsefiltrid?
Need on väga keeruka struktuuriga ühendid, mis on valmistatud enamasti naftasaadustest (petrolkeemilised ühendid). Nad suudavad neelata päikesekiirgust, kuid põhjustavad naha ülekuumenemist. Keemilisi filtreid kasutatakse nende odava hinna tõttu – pealegi on nad läbipaistvad, nähtamatud ega tekita nahale anti-esteetilist valget kihti.
Keemilistel päikesefiltritel on tõestatud negatiivne mõju organismile ja kogu looduskeskkonnale. Tänapäeval soovitavad paljud arstid kasutada ainult füüsiliste kaitsefiltritega päikesetooteid.
Dr. Marcello Monti, dermatoloogiaosakonna juhataja Humanitas Instituudis (http://www.humanitas.it/cms/
Professor Monti teadusartikkel hoiatab: Keemilised filtrid tekitavad dermatiiti, nahaallergiaid ning mõjuvad östrogeeni tootmisele organismis. Vähendavad meestel libiidot ja suurendavad östrogeenide taset. Naistel põhjustavad tsüklihäireid ning kehakaalu tõusu. Lisaks koormab ja nõrgestab nende filtrite lagundamine inimorganismi tervikuna, rääkimata loodusest. Kui prügi ja jäätmete jätmine loodusesse on muul juhul keelatud, siis ei keela keegi end kreemitada ja siis ujuma minna. Igakord viime sellega kemikaale – näiteks silikoone ja akrülaate – otse vette. Kui arvestada, et kogu rannatäis rahvast teeb seda mitu korda päevas, siis on see nagu kemikaalide otse vette laskmine. Laste määrimine keemiliste filtritega enne 4ndat eluaastat on lubamatu. Lisaks tekitab pidev kreemitamine tunde, et päikse käes tohib viibida lõpmatult. Tegelikult tuleks lapsed varustada mütsi, päikseprillide ja katva kostüümiga. Vähesed nähtavad kehaosad kreemitada naturaalse päiksekreemiga ning eelistada viibimist päevavarju all. Lõunatundidel ei tohi otsese päiksevalguse käes üldse viibida. Nahavähi levik ei ole päikesekreemide ajastul vähenenud, otse vastupidi. See tõestab, et kreemid annavad petliku kindlustunde ja põhjustavad vastutustundetut päevitamist. See koostoimes keemiliste filtritega aitab kaasa naha kahjustumisele.
Näiteid keemilistest filtritest, mida kasutatakse ja mida tuleks vältida:
Ethylhexyl Salycilate
Diethylhexyl Butamido Triazone
Butyl Methoxydibenzoylmethane
4-Methylbenzyliden Camphor (4-MBC)
Benzophenone-3(Bp-3)
Octyldimethyl-PABA (OD-PABA)
Ethylhexyl Triazone
jne.
4. Mis on füüsilised päikesekaitsefiltrid?
Füüsilised filtrid on tsinkoksiid, talk, titaandioksiid, alumiinium hüdroksiid.
Füüsilised (ehk mineraalsed ehk naturaalsed) filtrid peegeldavad päikesekiiri tagasi, kuumendamata nahka üle. Nad ei imendu naha sisse vaid kaitsevad seda pealtpoolt. Nende keemiline koostis on lihtne ja nad on tunduvalt nahasõbralikumad.
Mõned füüsilised filtrid, näiteks titaandioksiid, on kreemides kasutusel eri vormides. Nanoosakestena kasutusel olev titaandioksiid on mõõduga 1:100le ja võib imenduda nahka. Siiski tõestavad viimased uuringud, et kreemi koostises on nanoosakesed sisuliselt blokeeritud. Nad on emulgeerunud teiste ainetega ja ei suuda nahast läbi tungida. Lisaks on nanoosakeste olemasolu kreemis reaalselt raske määratleda. Kuna titaandioksiidi tavalisel peenestamisel tekib erineva suurusega molekule ja paratamatult ka mõned nanoosakesed, nõuab seadus titaandioksiidi koostisosa järel sulgudes märget (nano) ka siis, kui purustamise eesmärgiks ei olnud nanoosakesteni peenestamine, vaid tavaline jahvatamine. Seetõttu võib ka ökopäiksekreemide pakendilt leida märke titaandioksiid (nano). Selle teema kohta saad lisaks lugeda siit.
Kui sa leiad pakendilt sellise märke ja see sind muretsema paneb, tasub eelistada mikrokristallidena kasutatud titaandioksiidi vormi. Selliste kreemide negatiivseks küljeks on üsna tugeva ja nähtava valge kihi jäämine nahapinnale. See valge kiht on põhjustatud titaandioksiidist, mis on paksemal kujul, raskemini peale määritav ja jämedama jahvatusastmega, mis nahasoojuse mõjul lihtsasti ei vedeldu. Alumiinium hüdroksiidi (kasutusel ka nimega Alumina) ei tohi aga segamini ajada alumiiniumsoolaga. Alumiiniumsoolal arvatakse olevat kantserogeenne mõju aga alumiiniumhüdroksiid on mineraalne pulber, mis tõhustab päiksefiltri mõju.
5. Miks ei ole füüsiliste filtrite kasutamine levinud?
Peamine puudus on see, et nad jätavad nahale valkja kihi – seda seetõttu, et nad ei imendu nahka täielikult. See ja kallim hind on põhjus, miks inimesed eelistavad teadmatusest nende loomulike filtrite “keemilisi sugulasi”. Tegelikult on loomulikel filtritel eeliseid rohkesti: mida rohkem neid määrida, seda rohkem nad kaitsevad. Samal ajal kui keemilised filtrid imenduvad nahasse ning annavad olenemata doseerimisest sarnase kaitse.
Eelistada tuleks kindlasti füüsilisi filtreid ja need on ainsad lubatud filtrid öko-kosmeetikas ( sertifikaadid BIDH, ICEA, Ecocert, Aiab).
6. Mida kreemid veel sisaldavad?
Ettevaatust kreemidega, mis reklaamivad end kui veekindlaid! Enamasti sisaldavad need lisaks mineraalõlisid ja petrolkeemilisi ühendeid nagu näiteks Paraffinum liquidum, Petrolatum, Vaseline, Mineral oil.
Need ühendid on mitmesuguste negatiivsete mõjudega nahale, organismile ja looduskeskkonnale. Nad on keelatud bio-toodetes. Neid kasutatakse kreemides, mis on mõeldud näiteks vetelpäästjatele või sportlastele kes ei saa end pidevalt kreemitada. Negatiivsed mõjud on komedogeensus (ummistavad nahapoore, laskmata nahal hingata), allergiarisk ning kantserogeensus teatud ühendite puhul. Vältida tasuks ka silikoone – need annavad kreemile võltsilt meeldiva koostise – kreem imendub, jätab siidiseks, teda on hea määrida. Laboratooriumi katsed on paljud silikoonid tunnistanud kantserogeenseks ja geenimutatsioone põhjustavateks. Silikoonid on näiteks: Dimethicone, Ciclomethicone, Dimethiconolo ja paljud muud “one” lõpulised ühendid.
7. Kas ma päevitun, kui ma kasutan päiksekreemi?
Jah, inimene päevitub ka kreemi kasutades. Päevitus jääb pika-ajalisem ja ühtlasem. Kreemid aitavad melaniinil jaguneda ühtlasemalt, väldivad päikseplekkide, allergiate, pigmendilaikude ja kortsude teket.
Mis on taimsed päiksekaitsefiltrid?
Teatud naturaalsed taimsed õlid blokeerivad osaliselt UVA ja/või UVB kiiri. Nad kaitsevad nahka, kuid ei anna täielikku UVA+UVB kaitset.
Seesamiseemne õli ja nisuiduõli filtreerivad 55% UVB kiirtest.
Kookosõli ja oliiviõli
Viinamarjaseemne õli ja riitsinusõli peavad kinni 19% UVB kiirtest.
Milliseid looduslikke päiksekaitsevahendeid veel on olemas?
Aaloe, saialille, kummeli ja a
Erilise kaitse annab metspähkli õli – see ei sisalda UV filtrit, aga reageerib naha proteiinidega, andes nahale kergelt pruunika pigmendi. See pigment kaitseb nahka, tootes samal ajal melaniini ja muutes naha jumekamaks.
Mida valida tervislikuks päevitamiseks?
Osta üks mineraalsete filtritega kreem mis annab kaitse UVA+UVB kiirte vastu.
Kasuta seda koos loodusliku filtriga, nt kookosõli või seesamiõliga. Lahjenda kreemi õliga, kui seda on raske nahale määrida või kui sind häirib valge mineraalne kaitsekiht. Kanna kreemi peale mitu korda päevas ja kindlasti peale ujumist. Mineraalne päiksekreem mõjub koheselt, seda ei pea kandma nahale 30min varem.
Peale päevitamist…
Kasuta porgandiõli või buriti või tooteid (Mauritia flexuosa palmi viljast) – need sisaldavad beetakaroteeni, pikendavad päevitust ja kaitsevad pahaloomuliste nahakasvajate eest.
Ideaalsed on ka sheavõi ja aaloe geelid/ kreemid.
Õlidest sobivad peale päevitamist veel kookosõli ja Monoi õli (ehk kookosõli koos raviva Tiare lillega).
Soovitused: Vältige pikaajalist otsest päiksekiirgust, eriti lõunatundidel. Kaitske lapsi mütsi ja päikeseprillidega. Otsige infot, lugege, kasutage internetti – uurige koostisosade tähendust ja mõjusid. Boikoteerige tootjaid, kes otsivad vaid kasumlikkust, reklaamivad imehinnaga imekreeme, ilma nende koostisosadele valgust heitmata! Eelistage ökoloogilisi kreeme – sertifikaadiga tootjad tohivad kasutada vaid rangelt piiritletud hulka aineid. Põhjalike testide põhjal on öko-kosmeetikas keelatud rohkem kui 5000 nimetust rohkem või vähem toksilisi aineid.
Erinevate kosmeetikumide koostisosade turvalisusastet saate uurida siit:
http://www.
Keeleoskust pole vaja – valige täht ja otsige aine nimetus.
Tõlgendamine:
- 2 rohelist täppi – väga hea, kasulik
- roheline täpp – hea, kasulik
- kollane täpp – mõnel juhul allergeen, aga looduslik või aine, mida ei saa asendada. Lubatud väikese koguses – koostisainete nimekirja lõpus.
- Punane täpp – mittesoovitatav
- 2 punast täppi – kahjulik ja lubamatu
3. PÄIKSEKREEMIDE TESTID
Siinkohal avaldame lingid testidele, mis on tehtud mujal maailmas tava-päikesekreemidele, neile, mis poodides enam-levinud. Testitud on siin lastekreeme, sest lapsed on kõige vastuvõtlikumad kahjulikele ainetele.
Lingid on itaaliakeelsed, kuid näha on koostisained, kahjulikud koostisained ja punktisumma, mille mingi kreem sai. Iga koostisaine hinnatakse 10-palli süsteemis. Kokku tuleb keskmine punktisumma: mida suurem, seda kahjulikum kreem. Punkte loe nii: 0-2 madal risk, 3-6 keskmine risk, 7-10 kõrge ja ülikõrge risk.
NIVEA SWIM & PLAY SPF50. Sisaldab 3 keemilist ja 1 füüsilist filtrit. Lisaks on see ujumiskindel, mistõttu sisaldab eriti palju silikoone. Punktisumma 8.
GARNIER AMBRE SOLAIRE SPF50. Sisaldab 6 keemilist ja 1 füüsilist filtrit. Osad keemilised filtrid saavad hindeks 5 ja 6 aga kuna teised filtrid annavad madalamad tulemused, siis kokku: Punktisumma 4.
CLINIANS SUN MILK SPF50. Seda reklaamitakse kui parfüümivaba, mis tõesti kasulik omadus. Kuid sisaldab 3 keemilist filtrit ja 1 füüsilist. Üks paljuräägitud keemilistest kahjulikest filtritest on eriti kontsentreeritud koguses. Lisaks on siin hulgaliselt parabeene. Punktisumma 6.
MUSTELA SPF 50. Sisaldab 2 füüsilist ja 1 keemilist (kuid mitte fototundlikku, seega mitte eriti kahjulikku) filtrit. Punktisumma 3.
FISSAN BABY SPF50. Sisaldab 7 keemilist ja mitte ühtegi füüsilist filtrit. Lisaks parabeenid. Punktisumma 6.
BABYGELLA SPF50. Reklaamitakse kui sobivat kreemi alates 1 eluaastast. Sisaldab 3 keemilist ja 1 füüsilist filtrit, lisaks antimokroobseid, formaldehüüdi sisaldavaid aineid.Punktisumma 6.
http://www.guidamamme.it/
CHICCO SPF50. Sisaldab 3 keemilist ja 1 füüsilist filtrit, hulgaliselt parabeene ja PH-taset reguleerivat sünteetilist ainet. Punktisumma 5.
http://www.guidamamme.it/
AVENE EAU THERMALE SPF 50. Reklaamitakse kui kreemi, milles on AINULT füüsilised filtrid – mis on ka tõsi. Kahjuks sisaldab lisaks 4 sorti parabeene. Punktisumma: 4
http://www.guidamamme.it/
JOHNSON & JOHNSON Aveeno Baby SPF50. Sisaldab 5 keemilist ( aga leebet) filtrit ja 1 füüsilist. Negatiivse poole pealt on parabeenid ( 3 sorti) ja kaks PEG-pindaktiivset ainet. Punktisumma: 5
http://www.guidamamme.it/
Bio4You ökopoes müüdavad päikesetooted leiad siit: http://www.bio4you.eu/et/17-paikesekaitse
Kasutatud (pildi)materjalid:
http://www.hellomagazine.com/healthandbeauty/health-and-fitness/2013071013416/10-tips-for-healthy-summer/
http://www.wallpapersus.com
http://www.aloeverahq.com/aloe-vera-gel-benefits/
