“Ega õnnetus käi kive ja kände mööda” ütleb Eesti vanasõna – sama kehtib ka puukidega levivate haiguste kohta. Haigused käivad tavaliselt lainetena ning hetkel on käsil puugihaiguste kõrghooaeg. See ei tähenda, et tuleks suvised metsas- ja rannaskäigud lõpetada. Puukide vastu on võimalik end kaitsta ning ka puugihaigused ei pruugi halvasti lõppeda – paljud põevad need läbi suuremate tüsistusteta.
Kuidas toimida, kui oled leidnud oma kehalt puugi?
Peale metsast tulemist tasub käia duši all, et võimalikud loomakesed kohe maha pesta. Kui leiate siiski juba sisse söönud puugi, tuleb see kiiresti eemaldada. Kiirabi või erakorralise meditsiini poole pöördumiseks pole esialgu vajadust, enamik puuke eemalduvad kergesti. Kõige lihtsam on puuk välja tõmmata pintsettidega, võimalikult naha lähedalt. Hea on, kui puugi eemaldamisel eemaldub ka puugi pea.
Vastupidiselt levinud väärarvamusele ei tohi puuki mitte mingil juhul pigistada ega rasvaine või muuga lämmatada, sel juhul on oht nakatumiseks suurem. Enne surma “paiskab” puuk oma seedesüsteemi sisu inimese vereringesse. Eestis oletatakse, et nakkusohtlik on iga kolmas puuk, samas ei pruugi nakkuse kandmine tähendada seda, et hammustada saanud inimene nakatub. Kui puuk on eemaldatud, märkige kalendrisse kuupäev, millal parasiidi avastasite. Nii saab nähtude ilmnemisel kiirelt järele kontrollida, kas tegu võib olla puugist põhjustatud probleemidega.
Erinevad puukidega levivad haigused
Puugihaigustest on tuntuimad puukentsefaliit ja puukborrelioos. Puukentsefaliidi vastu pole ravi, kuid selle vastu saab vaktsineerida. Puukborrelioosi ennetamiseks vaktsiini pole, küll aga allub see antibiootikumidele, samuti saab oma immuunsust ja vastupanuvõimet tugevdada mitmete taimedega.
Puukentsefaliit on viirusnakkus, mille läbi põdemisel tekib organismil selle suhtes immuunsus. Oma olemuselt meenutavad entsefaliidinähud grippi, peamiseks tunnuseks on pidev kauakestev peavalu. Peiteperiood kestab tavaliselt nädal kuni kaks. Tunnustena esinevad palavik, halb enesetunne, iiveldus ja isutus, mis kahel kolmandikul juhtudest taanduvad. Kolmandikul nakatunutest tekib uus kehatemperatuuri tõus koos tugeva peavaluga, millest kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik. Spetsiifiline ravi entsefaliidile puudub, rasketel juhtudel on vaja enesetunde parandamiseks voodirežiimi ja haiglaravi.
Kui entsefaliidiviirus jõuab inimese organismi pärast hammustust kiiresti, siis borrelioosinakkuse saamiseks kulub enamasti kuni kaks ööpäeva. See on veel üks põhjus, miks tasuks puugirikkas piirkonnas elades end entsefaliidi vastu vaktsineerida. Borrelioosi põhjustavad mitmed erinevad borreliabakterid. Borrelioosile iseloomulikeks tunnusteks on samuti peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, lihaste ja liigeste valud. Peamiseks tunnuseks on puugihammustuse piirkonda tekkiv nahalööve – tavaliselt 5 cm läbimõõduga punetav laik. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.
Puukborrelioosi toetav ravi taimedega
Kuigi puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, on paljud abi saanud ka taimedest. Stephen Harrod Buhner, kes on borrelioosi ravimisega tegelenud juba üle 15 aasta, soovitab raviks segu eleuterokokist ehk Siberi ženšennijuurest, kassiküünest, astragalusest ja vooljast konnatatrast. Neist kolm esimest on saadaval ka Bio4You kauplustes. Lisaks soovitatakse erinevates allikates kasutada borrelioosi nähtude leevendamiseks sipelgapuu koort ja roosilõhnalist kuldjuurt.
Kassiküüs (Uncaria tomentosa) on taim Lõuna-Ameerikast, mida kasutatakse Peruu meditsiinis paljude terviseprobleemide korral – organismi puhastamiseks, põletikukolletega võitlemiseks, kroonilistest valudest vabanemiseks, seedeprobleemide kergendamiseks, liigesehaigustega kaasnevatest valudest vabanemiseks ning kroonilise väsimuse korral. Samuti kasutatakse seda tihti koos immuunsust tõstvate taimedega – näiteks eleuterokoki, sipelgapuu koore ja punase päevakübaraga. Nende toimete tõttu on võimalik, et see leevendab puukborrelioosiga tekkivat lihas- ja liigesevalu ning aitab organismil taastuda ja immuunsust tugevdada.
Kassiküüs
Ka astragalus ehk hundihammas on traditsioonilises Hiina meditsiinis olnud kasutusel immuunsüsteemi toeks. Arvatakse, et see aitab taastada just keskkonna toksilisusest ja stressist halvenenud immuunsüsteemi tööd. Kuna hundihammas suurendab valgete vereliblede hulka, on see tõhus varase borrelioosi korral. Kroonilise või korduva borrelioosi puhul astragalus ei sobi – siis on paslikum kassiküüs või mõni muu eelpool nimetatud taimedest.
Üldiselt on puugihaigustega samamoodi nagu külmetushaigustega – tugev ja terve organism kas ei nakatu või põeb need läbi suuremaid kahjustusi saamata. Seega on puugihaiguste ennetamisel parimateks abilisteks liikumine, tervislik eluviis, puhkus ja immuunsüsteemi tugevdamine.
Kasutatud materjalid:
http://fiveelementhealing.net/in-depth-healing-strategies-for-lyme-disease-new/
http://www.mistymeadows.org/wendydocs/Lyme%20Disease.pdf
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/puukentsefaliit/id-1431
https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/borrelioos/id-188
Kasutatud fotod:
http://2.bp.blogspot.com/-OJxi6ZoQUmc/Ufp_eSb5WBI/AAAAAAAAJnw/yN1-3oKZ4_w/s1600/Ixodes+persulcatus.jpg
https://www.kliinik.ee/static/files/074/t615_puuk-6.jpg
http://www.catfriendlysofa.com/wp-content/uploads/2014/11/cats-claw1.jpg
