Ultra-fast fashion, mis hävitab inimelusid ja keskkonda.

Odav hind, kiire trend ja lõputu valik ei sünni tühjalt kohalt. Kiirmoe tegeliku hinna maksavad sageli inimesed, lapsed ja keskkond.

Sotsiaalmeedias näeme iga päev uusi trende, uskumatuid allahindlusi ja rõivaid, mis maksavad vähem kui lõunasöök. T-särk 4 euroga, kleit 7 euroga, tasuta transport ja juba järgmisel nädalal uus kollektsioon.

Selle odava hinna taga on maailm, mida tarbija tavaliselt ei näe. Itaalia sisulooja Giuseppe Bertuccio d’Angelo avab Progetto Happinessi reportaažis „Made in Bangladesh“ Bangladeshi pealinna Dacca rõivatootmise reaalsust – maailma, kus sünnivad paljud ülikiire moe rõivad.

Kiire mood ja aeglaselt hävinevad elud

Bangladesh on üks maailma suurimaid rõivatootjaid ning Dacca ümbruses tegutseb tuhandeid tootmisüksusi. Kui rõivaid tuleb valmistada võimalikult kiiresti ja võimalikult odavalt, langeb suurim surve alati kõige nõrgemale lülile – töötajale.

Reportaažis tuuakse esile tingimused, kus inimesed töötavad sageli:

▪ väga pikkades vahetustes

▪ minimaalsete palkade eest

▪ ohtlikes ja kurnavates tingimustes

▪ ilma piisava kaitse ja turvalisuseta

Lapstööjõud – kui unistused asenduvad ellujäämisega

Kõige valusam osa sellest süsteemist on lapstöö. Lapsed, kes peaksid olema koolis, mängima ja oma tulevikust unistama, töötavad sageli tehastes, et aidata oma perel ellu jääda. Ühes reportaažis räägib 12-aastane Jui, et ta pidi kooli pooleli jätma ja tööle minema.

Täna töötab ta rõivatehases, et aidata oma nooremal õel koolis jätkata. Sellised lood ei ole üksikud erandid, vaid osa süsteemist, kus vaesus, tootmissurve ja odava hinna nõudlus hoiavad lapsi tööl, mitte koolipingis.

Kui tarbijale tähendab ultra-fast fashion uut trendi iga nädal või uut outfit’i igaks ürituseks, siis miljonite inimeste jaoks tähendab see lõputuid tööpäevi, terviseriske ja võimalustest ilma jäämist.

Rana Plaza – hetk, mis raputas maailma

2013. aastal varises Daccas kokku kaheksakorruseline Rana Plaza hoone, kus töötasid mitmed rõivatehased. Hukkus üle 1100 inimese ja vigastada sai rohkem kui 2500 inimest.

Päev enne katastroofi märgati hoones suuri pragusid. Alumistel korrustel asunud poed ja pangad suleti, kuid rõivatehaste töötajad saadeti järgmisel hommikul siiski tööle. Paljud ei julgenud keelduda, sest kartsid kaotada oma palga. Kell 8:45 hommikul hoone varises.

See tragöödia näitas kogu maailmale, milline võib olla odava moe tegelik hind.

Keskkond maksab koos inimestega

Ultra-fast fashion ei kahjusta ainult inimesi, vaid ka keskkonda, milles nad elavad. Daccat läbiv Buriganga jõgi on sümboolseks näiteks sellest, milline on odava moe tegelik keskkonnahind.

Veel mõnikümmend aastat tagasi ujusid inimesed selles jões, püüdsid kala ja kasutasid vett igapäevaelus. Täna kirjeldatakse Burigangat kui „riidejõge“, sest tekstiilitööstuse värvid, kemikaalid ja tootmisjäägid voolavad sinna iga päev.

Hinnanguliselt juhitakse jõkke iga päev:

▪ umbes 21 000 kuupmeetrit töötlemata tööstusreovett

▪ tuhandeid kuupmeetreid mürgiseid kemikaale

▪ tonnide kaupa tahkeid tootmisjäätmeid

Lisaks paiskavad Dacca nahatöötlus- ja tekstiilitehased keskkonda iga päev:

▪ umbes 6000 kuupmeetrit mürgiseid aineid

▪ ligikaudu 10 tonni tahkeid jäätmeid

Reostus mõjutab otseselt inimeste tervist. Saastunud vesi ja mürgised aurud põhjustavad:

▪ hingamisteede haigusi

▪ nahaprobleeme ja põletusi

▪ soolehaigusi

▪ kroonilisi tervisekahjustusi

▪ laste arenguhäireid ja mürgistusi

Paljud töötajad seisavad iga päev paljajalu mürgistes vedelikes või töötavad ilma igasuguse kaitsevarustuseta. Tekstiili- ja nahatööstuses kasutatakse aineid nagu kaltsiumipulber, sulfitid ja erinevad lahustid, mille aurud kahjustavad pikaajaliselt organismi.

Mõned töötajad ei ela nende tervisekahjustuste tõttu isegi 50-aastaseks.

See ei ole abstraktne keskkonnaprobleem. See on joogivesi, toit, õhk ja inimeste igapäevane elukeskkond. Ultra-fast fashion’i tegelik hind ei kajastu hinnasildil – selle maksavad inimesed ja loodus.

Miks ultra-fast fashion nii odav on?

Ultra-fast fashion töötab lihtsal mudelil:

▪ toota kiiresti

▪ toota palju

▪ hoida hinnad võimalikult madalad

▪ panna inimesed ostma järjest rohkem

Odav hind ei tähenda tegelikult väikest kulu. See tähendab lihtsalt, et osa hinnast on peidetud mujale.

Selle maksab töötaja, laps, kogukond või keskkond.

Kas ka tuntud brändid toodavad Bangladeshis?

Jah. Bangladeshis toodavad kaupu ka paljud rahvusvaheliselt tuntud moe- ja spordibrändid, näiteks:

Pärast 2013. aasta Rana Plaza katastroofi hakati tehaseid rangemalt kontrollima ning loodi rahvusvaheline Bangladesh Accord / International Accord, mille eesmärk on parandada tehaseohutust ja töötingimusi.

Kuid kõik ettevõtted ei osale nendes kontrollsüsteemides. Näiteks on raportites välja toodud, et Shein jt. ei ole International Accord’i allkirjastanud.

Endiselt räägitakse probleemidest nagu:

Suurim probleem peitub sageli alltöövõtuahelates, kus tellimused liiguvad väiksematesse registreerimata tootmisüksustesse või kodutööstustesse, kus kontroll võib olla väga nõrk. Kuigi arenguid on toimunud, maksavad ultra-fast fashion’i tegeliku hinna sageli inimesed ja keskkond.

Progetto Happiness – lootus keset keerulist reaalsust

Progetto Happinessi reportaaž näitab lisaks keerulisele reaalsusele ka ActionAidi loodud Happy Home keskusi – turvalisi paiku lastele, kes on pidanud töötama või elama tänaval.

Kui lastelt küsitakse, mis on nende jaoks õnn, on vastused lihtsad: laulmine, joonistamine, jalgpall, sõbrad ja turvaline koht.

Kuidas teha tarbijana teadlikumaid valikuid?

Teadlik tarbimine ei tähenda täiuslikkust. See tähendab suuremat läbipaistvust ja arusaamist, et iga ost toetab mingit tootmismudelit.

Enne ostu tasub endalt küsida:

▪ Kas mul on seda toodet päriselt vaja?

▪ Kes ja millistes tingimustes selle valmistas?

▪ Kas hind tundub liiga odav, et olla õiglane?

▪ Kas saan valida kvaliteetsema ja kauem kestva alternatiivi?

▪ Kas saan parandada, taaskasutada või osta vähem?

Loe lisaks

Rohkem ultra-fast fashion’i, tooteohutuse ja teadliku tarbimise teemadel.

Kasutatud allikad

▪ Progetto Happiness – „Made in Bangladesh“

▪ ActionAid – lapstöö ja fast fashion’i teemalised materjalid

▪ Rana Plaza katastroofi käsitlevad raportid ja ajaloolised ülevaated

▪ Buriganga jõe reostuse ja Bangladeshi tekstiilitööstuse keskkonnamõju käsitlevad artiklid